Mõned inimesed istuvad arvuti taga ja mõtlevad, et nüüd hakkan kirjutama. Mina ennast kirjutama sundida ei saa. Veedan palju aega õues, huvitavad ideed tulevad näiteks matkates või looduses. Ka siis, kui juhtub või keegi räägib midagi huvitavat.
Mis lugusid meeldib sulle kõige rohkem kirjutada?
Minu lugudes on natukene kõike. Mulle meeldib nii, et on seiklust, põnevust, õudust ja näpuotsaga fantaasiat. Ja ilu, et haarava tramburai vahel on mõned rahulikud olustikku kirjeldavad lõigud. Tegevus toimub üldiselt reaalses maailmas.
See oleneb perioodist. Talv on tavaliselt selline külm ja hall aeg, kus ka ideed on kinni külmunud. Kui läheb soojemaks, siis kirjutan peaaegu iga päev mingi lõigu. Panen kirja ideid, mis tulevad enamasti hilisõhtutel.
Üks hobi on loodusfotograafia, mis on seotud minu suure lemmiku, matkamisega. Matkan igal nädalal vähemalt paar korda, talvel suusatan. Lisaks meeldib mulle ajakirjandus. Olen 1,5 aastat teinud kaastööd ajakirjale Hea Laps: teen intervjuusid, reportaaže, raamatuarvustusi, kirjutan jutte ja luuletusi. Olen huvitatud võõrkeeltest, õpin hispaania ja prantsuse keelt veebilehel LingoHut. Suviti teen maal puutööd. Olen osa võtnud mõnest filmiprojektist, näiteks olen «Kuulsuse narrides» taustanäitleja. Tegelen ka pastakakunstiga.
Mida pastakakunst endast kujutab?
Pastakakunst on pastakaga joonistamine: kogu pilt on visandatud, varjutatud ja värvitud ainult tindiga. Koolis kõik sirgeldavad pastakaga, aga märkasin, et minul ei ole enam sirgeldused, vaid pigem kunstiteosed. Hakkasingi siis teadlikult pastakaga illustreerima. Pastakatint on karmimat sorti vahend, kuna seda ei saa kustutada. Pastakakunst on pigem neile, kes ei karda eksida, kui midagi läheb valesti. Sellega peab arvestama ja nii saab kunstilist julgust arendada.