11.–13. juunini toimus Võrumaal pisikeses Sänna külas soome-ugri filmifestival FUFF, mille melu käis ka Juunior uudistamas. Programm pööras erilist tähelepanu noortele, näiteks tutvustas neile soomeugrilaste kultuuri. Festivali kõige vingemaks sündmuseks oli filmi loomise töötuba, kus noored filmitegijad said loovuse ja andekuse proovile panna.
Noored filmitegijad panid oma oskused proovile
Filmiprogrammi töötubades jagasid õpetussõnu oma ala professionaalid, kelle käe all ka filmi loomist harjutati. Katsetamiseks said lapsed ameti ise valida. Kätt sai proovida nii operaatori- ja helitehnikutöös, näitlejameisterlikkuses kui ka filmikunstniku ja režissöörina. Filmid, mille juurde lapsed usaldati, on välja mõelnud Sänna filmistuudio noored ning suve jooksul kavatsetakse filmid lõplikult valmis saada.
Esialgu jagasid õpetajad teoreetilisi näpunäiteid: kuidas luua stsenaariumi, mis nuppe kaameral vajutada ja kui lähedal peab näitlejale asuma mikrofon. Kui noortel oli teooria selge, algasid filmivõtted, milles sai kõiki õpitud teadmisi rakendada. Filmimise juures on tohutult palju pisiasju, millele peab tähelepanu pöörama. Seetõttu on keeruline ette kujutada, et meisterlik film valmib ühe päevaga. Ka tuleb stseenide filmimise ajal olla hiirvaikselt, sest iga väiksemgi krõbin jääb filmilindile ning hiljem on seda tehniliselt keeruline eemaldada. Samuti ei pruugi minna näitlejal kõik plaanipäraselt või soovib režissöör korduvalt muudatusi. Seega peab noor filmitegija olema kohati valmis rutiinseks ja aeganõudvaks tööks!
Sänna noorte filmistuudio ja töötoa eestvedaja Eva Kübara sõnul on noored väga motiveeritud filmi tegema. Sõnades saab mistahes lugu kergesti väljendada, kuid väga tähtis on ka visuaal. Selleks et õppida pildi keeles lugu jutustama, anti noortele ülesanne teha film ilma dialoogita. Seega pidid noored režissöörid rõhku panema näitleja miimikale, helile ja kunstilisele poolele.
Õde-vend Frida (13) ja Teodor Noor (15) nakatusid filmipisikuga varakult. Väiksena tegid nad koos naljavideoid, mis jäljendasid tuntud telesaateid. Suvel on noored ametis oma lühifilmide võtetega. Frida lühifilm «Ülestõus» räägib neiust, kes elab igavat elu, kuid tema unenägudes leidub ohtralt põnevust ja seiklusi. Kuigi filmi loomisel on Frida pigem kaamera taga, tunnistas neiu, et eelistab rohkem olla näitleja rollis.
Seda, et filmi tegemine pole kerge, tõdesid ka töötoas osalenud noored. «Minu jaoks on filmi tegemisel kõige keerulisem selgitada näitlejale enda visiooni,» mainis Teodor. Poisil on praegu käsil film «Kubako», mis räägib loo nutisõltuvusest ja sellest, kuidas arvutite maailm inimesi mõjutab. Filmistsenaarium võitis ka Pimedate Ööde filmifestivali noore filmitegija stipendiumi.
Noored mainisid, et neid innustasid filmimaailma astuma filmistuudio huviring koolis ning Rakvere gümnaasiumi filmifestivalil võidetud auhind. Filmitegijate arvates oli töötuba õpetlik, sest seal sai uusi teadmisi nii filmimaailma tehnilisest poolest kui ka proovida esinemist kaamera ees.
Kuidas teha filmi?
Mõtle välja lugu, mida tahad teistele jutustada.
Võimalusel otsi endale abilised. Filmimeeskond on üldiselt suur – vaja on näitlejaid, operaatoreid, valgustajaid, kunstnikke jt. Muidugi saad vajadusel kogu töö ka ise tehtud, aga selleks pead varuma palju aega ja kannatust.
Stsenarist kirjutab valmis filmi sisu, loob tegevustiku ja dialoogi. Režissöör on loominguline juht, kes vastutab selle eest, kuidas film hakkab välja nägema. Kunstilise poole eest kannab hoolt filmikunstnik, kelle ülesandeks on sättida õigele kohale kõik asjad, mida hiljem kinoekraanilt näeme. Kaamera taga on operaator ja heli püüab lindile helirežissöör. Hiljem paneb monteerija heli ja pildi üheks tervikuks.
Esimese filmi tegemiseks ei ole vaja tipptasemel tehnikat. Tänapäeva nutitelefonid on varustatud juba piisavalt hea kaamera ja mikrofoniga. Nii saad lühifilmi isegi telefoni abil üles filmida.
Filmi monteerimisel on arvutites ja telefonides olemas erinevad programmid. Samuti leiab veebiavarustest õpetusvideoid.
Kui film valmis, korralda kinoseanss ja vaata koos sõpradega enda loodud filmi!
AH? Mida see tähendab?
monteerimine/montaaž: samm filmi loomisel, kus lühikesed filmiklipid liidetakse üheks terviklikuks filmiks
professionaal: oma ala meister
soomeugrilased: rahvad, kes räägivad soome-ugri keeli. Nende hulka kuuluvad näiteks eestlased, soomlased, ungarlased, saamid, handid, mansid jt
stseen: üks väike osa filmist, milles tegevus ja koosseis ei muutu.