/nginx/o/2021/11/16/14205103t1h5b4b.jpg)
Ete Vapper (13) ja Mattias Vapper (13) vuravad võidu BMX-rattal. Julged lapsed rääkisid Postimees Juuniorile, millised nõksud on sellel spordialal eriti tähtsad.
BMX-kross hullutab Eesti noori
8. juuli 2021, 12:00
Mattiase kinnitusel on kogu asja juures kõige vingem hüppamine. «See on põnev ja iga kord saad uusi asju proovida,» lisas Ete. Võistlustel on ta teinekord nii pinges, et kõht hakkab valutama, aga kõik kokku on tema sõnul ikka pööraselt äge.
Mõlemad on krossisõitu harjutanud peaaegu viis aastat. Ete küll oma vennast törtsu kauem, sest kõige esimeses trennis unustas Mattias kiivri kinni panna, see lendas peast ja ta sai korralikult põrutada. Poole aasta pärast võttis ta julguse kokku ja tuli uuesti trenni.
Väiksem ja kergem ratas
BMX-krossiratas on veidi teistmoodi kui see jalgratas, millega niisama linna vahel sõita saab. Sellel on nimelt sadul väga madalal. Kui last ja ratast kõrvuti vaadata, siis tundub, justkui käiksid põlved sõites kolksti lõua alla. Tuleb välja, et sadulas istutakse ainult starti oodates ning sõidu ajal seisavad lapsed rattal hoopis püsti. Kõrgem sadul jääks niimoodi lihtsalt ette.
«BMX-krossiratas on ka palju väiksem ja kergem,» lisas Ete. «Seal pole käike ja esipidurit ka mitte, muidu võiks kukkuda,» täpsustas Mattias.
2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudel sai BMX-krossist ka olümpiaala ning tore on, et Eestiski on tublisid noori, kes sellel alal laias ilmas silma paistavad. Nagu rattavõistlusel ikka, on ka siin kõige tähtsam see, kes kõige esimesena finišisse jõuab. Rada sõidetakse läbi pöörase kiirusega ja selleks kulub vähem kui üks minut. Korraga läheb starti kaheksa võistlejat, kes teevad just selliseks võistluseks ehitatud rajal ühe ringi.
Kolmest eelsõidust saavad edasi parimad. Finaalis võtavad omavahel mõõtu kaheksa parimat. Kogu asja juures on väga tähtis kohe alguses hooga rajale minna. «Juba stardis peab õige surin sees olema,» rääkis Jaan Tults, kes on Airparki spordiklubis BMX-krossi eestvedaja. Ta rääkis, et alguses õpivad lapsed jalgrattal osavust ja mängulisust. Kui juba võistlemiseks läheb, on tarvis jõudu ja vastupidavust, et krossirada mitu korda suure hooga läbi sõita.
Kui Ete ja Mattias oma oskusi Peetris Spot of Tallinnas ette näitasid, puhus kõva tuul ja mõlemad prantsatasid ka mitu korda maha. See käib aga asja juurde ning BMX-krossi sõites on sportlased alati hoolega ära polsterdatud.
Peas peab olema korralik krossikiiver, sest pead peab hoidma. Keha on BMX-krossi sõitjal kaitstud kehakaitsmega. Käes on sõitjal kindad ja ka jalgade ümber on kaitse. «Vahepeal juhtub lihtsalt äpardusi,» tõdes Ete. Suuri õnnetusi ja luumurde pole neil õnneks olnud.
Suvi võistlusi täis
Võistlusi on neil suviti ikka mitu korda kuus. Lisaks Eestile käivad nad ennast proovile panemas Soomes ja Lätis. Peatselt seisab ees sõit Belgiasse Euroopa meistrivõistlustele. Mitmekordne Eesti meister Ete tuli Euroopas paari aasta eest kuuendaks. See on juba väga tubli saavutus!
Toona läks esimene sõit Etel kehvasti, aga ta pääses õnneks ikka edasi. Ta ise oli õnnetu ja treener Klāvs Lisovskis oli ka pettunud. Järgmise sõiduga tegi Ete kõik tasa ja tuli väärt kohale. Just nende enda treener on laste sõnul ka kõige suurem eeskuju. Eelmisel aastal võistlusi ei toimunud ja nüüd on uus võimalus Euroopas võistlustulle astuda. «Sain endale Euroopa meistrivõistlustel ka numbri – kui ma finaali ei saa, siis pean selle tagasi andma,» tõdes Ete.
Milline on BMXi rada?
BMXi rajal peab alati olema stardimägi koos stardiväravaga. Selle kohta kasutatakse teinekord ka ingliskeelset sõna gate. Enne finišijooneni jõudmist tuleb läbida neli sirget ja kolm viraaži ehk kurvi.
Sõit algab kõrgemalt ning laskumine annab hoogu kogu ülejäänud sõiduks. Rajal on mitu osa, kus on üksteise järel pisemad künkakesed. Seal tuleb hüpata ühelt künkalt teisele ja nii kiirust koguda. Mõnikord on pisema künka järel kohe kõrgem tõus. Kui kohe stardis on hea hoog sees, siis vahepeal väga palju väntama ei peagi. Piisab, kui gravitatsiooni osavalt ära kasutada!