Hiiumaa tuuletorn on elamuskeskus, kus lapsed saavad selle saarega tutvust teha, virtuaalseid kalu püüda ja tuult nautida. Kõrgele saab ronida ka! Postimees Juunioril aitas kohapeal ringi vaadata Milena (5), kes käib seal sageli turnimas ja mängimas.
Kui Hiiumaa lastega rääkida, siis on just see üks koht, kuhu nad oma saarel kindlasti minna tahavad. Tuuletornis saab seigelda koguni kuuel korrusel. Kõige alumine korrus on paik, kus võib tutvust teha mereelukatega, kes saare läheduses askeldavad. Keset vett elades on meri ju eluolus väga tähtsal kohal.
Virtuaalmängus saab kalu koguni oma käega püüda. Selleks tuleb lemmikkala valida ja need teiste seast välja noppida. Milena otsustas maitsvate siiakalade kasuks. Kalapüügis läks tal veidi ema abi tarvis, sest ta on selle töö jaoks veel veidi lühike. Koos said nad õnneks paraja saagi kätte.
Järgmisel korrusel on tähelepanu keskpunktis Hiiumaa loodus, rannik, kivid ja tormid. Tuleb välja, et liivaranda on Hiiumaal kilomeetrite kaupa. Kivid on saarel aga ümaraks lihvitud ja ka paekallast pole hiidlastele liiga palju jagunud.
Lõhnad ja lood
Hiiumaa elu mõistmiseks on tähtsad ka lõhnad ning need on siin purki püütud ja kõigile nuusutamiseks välja pandud. Milena arvas, et kõige paremini lõhnavad maasikad ja suvi. Kes tahab, saab nuusutada ka soolakala või tõrvast nööri. Sealsamas on võimalus istuda ka lainemurdjasse, mootor käima tõmmata, säärikud jalga panna ja kohalikuks kalameheks kehastuda. Paat jääb elamuskeskuses õnneks paigale ja mõned kalad on paati juba ette valmis pandud.
Veel korrus ülespoole minnes on tähelepanu keskpunktis hiidlaste lood. Nii need, mida hiidlased räägivad, kui ka seigad, mida teised nende kohta jutustavad. Hiidlased on üle Eesti tuntud oma veidi kummalise naljasoone poolest. Nali just nagu on, kuigi sellel pole ei saba ega sarvi ja väga naerma ka ei aja. Elamuskeskuses saab sellest veidi aimu. Näiteks: «Kord küsitud hiidlastelt, miks nad kitsi ei pea, saare kehva pinnase tõttu oleks see ehk tulus. Hiidlane vastanud: «Vaata, kits aa sösune loom, kits alati karjub ja hänna hoiab ka püsti. Nönna see tuul tal kerest läbi tömbab ja jahutab piima ää. Ma aga armastan sooja piima juua.»» Kui inimesed mandrilt Hiiumaale kolivad, siis ega nad hakkagi sellest naljasoonest lõpuni aru saama.
Ka saun on Hiiumaa elus tähtsal kohal. Milena, kes on kogu elu Hiiumaal elanud, arvas, et saunas on päris tore, kuigi tihti ta sinna ei satu. Veel veidi üles minnes saab kätte õige Hiiumaa tunde. See peaks tulema pesakiiges istudes ja loodust vaadates. Mööda H-tähe kujulist turnimisala üles-alla ronides võib ka saare hinge tundma õppida. Üks põnevamaid nurki kogu keskuses on tuulekamber. Nimelt saab minna pisikesse tuppa ja seal kõva tuule puhuma panna. Kui Hiiumaal peaks tuulevaikne päev olema, saab saarerahvas ennast kambris lohutamas käia.
Ise ilmataadiks
Kui mõni laps on aga unistanud ilma üle otsustamisest, siis Hiiu ilma juhtpaneeli taga saab ise ilmataat olla ning vihma, tormi või äikest esile kutsuda. Milenale meeldivad selles toas kõige rohkem värvilised virmalised.
Lisaks on tornis pööraselt kõrge siseronimissein, kus saab turnida iga ilmaga 20 meetri kõrgusele lae alla. Umbes nii kõrge on viiekorruseline maja. Kui alla ei vaata ja hirmu ei ole, siis võib juba esimesel korral päris tipus ära käia. Kukkumist kartma ei pea, sest kõik ronijad on kindlalt trossi küljes kinni ja kui seinast lahti lasta, siis saab muretult alla liuelda.
Päris torni katusel on veel metallist tuulehaug, mis peaks olema ksülofoni eest. Väga kaunist häält see ei tee, aga pulgaga on pilli ikka lõbus kolistada.
Hiiu keel
Tuleb välja, et ka Hiiumaal on oma keel. Siin on mõned põnevad sõnad:
Karvkala - hüljes
Kajak (kajakas)
Ups (siga)
Obu (hobune)
Tuhlid (kartulid)
