T, 7.02.2023

Proovisime järele ⟩ Kuidas värvitakse kimonosid?

Adele Johanson
Kuidas värvitakse kimonosid?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Adamson Ericu muuseumis toimunud kimonode värvimise töötuba viis läbi kunstnik Tokitomo Hisako.
Adamson Ericu muuseumis toimunud kimonode värvimise töötuba viis läbi kunstnik Tokitomo Hisako. Foto: Gert Tali

Jaapani kauneid kimonoid saab näha Tallinnas Adamson Ericu muuseumis. Postimees Juunior käis seal vaatamas, millised kimonod välja näevad ja kuidas ise veidi kimonokunsti teha. Meil oli eriti äge võimalus kohtuda kunstnik Tokitomo Hisakoga, kes on neid ilusaid rõivaid ise loonud.

Holger (9) ja Eia (5) said muuseumis kimonote kohta palju põnevat teada. Näiteks seda, et Jaapani kimono selgapanek võib olla paras pusimine ja võtta pea tunni jagu aega. Kimonod on tavaliselt tehtud nii, et seal jääb hea jupp materjali üle. Üks korralik kimono tuleb nimelt kandjale parajaks siduda ning selle tarbeks kulub päris palju nööri ja riideribasid. Tavaliselt on need väga pikad.

Ka lastel on võimalus neid rõivaid kanda. Kaunite õitega kimonod on mõeldud tüdrukutele, kuid kimonod on ka poistele. Holger oli sellise võimaluse üle eriti rõõmus. Üks tähtsamaid hetki, mil lapsed Jaapanis kimonoid kannavad, on püha, mida kutsutakse Shichi-Go-San. 15. novembril käivad kolme-, viie- ja seitsmeaastased lapsed Shinto pühamus. Arvatakse, et paaritud arvud toovad õnne ja nii on hea just sellist vanust tähistada. Kuna kena kimono on juba selga pandud, siis tehakse sel tähtpäeval tihtipeale lastest palju pilte.

Nagu nõiakunst

Kunstnik Tokitomo Hisako.
Kunstnik Tokitomo Hisako. Foto: Gert Tali

Muuseumi töötoas said lapsed proovida, kuidas kimonoriiet värvitakse. Õpetaja Tokitomo Hisako õpetas nimelt shibori tehnikat. Selleks kasutatakse indigovärvi. Indigotaim leevendab putukahammustuste sügelust ja valu. Arvatakse, et see mõju kandub üle ka indigoga värvitud rõivastele ja need peletavad tüütuid sääski. Lapsed said värvimistööd katsetada ühe väiksema riidetüki peal. Terve kimono oleks esimeseks prooviks ilmselt liiga suur ettevõtmine. Kõigepealt tuleb riie mõnest kohast kokku voltida ja siis kas kinni õmmelda või kummiga kinni panna. Need kohad jäävad värvimata.

Eia tahtis oma rätikule teha tähemustrit. Ta voltis rätiku korralikult kokku ja pani selle kahe tähekujulise klotsi vahele. Nii jäid sinise indigovärvi vahele tähekujulised valged laigud. Holger kasutas oma töö puhul hoopis söögipulki. Ta pani need kõvasti rätiku ümber ja nii sai tulemus triibuline.

Indigovärvi kasutades ei pea riiet keetma ega kuumutama. Piisab, kui veidi märjaks tehtud riidetükid pista värviämbrisse ja need sinna ootama jätta. Pärast on väga põnev vaadata, mis lõpuks välja tuleb. Palju sõltub ka sellest, kuidas riidetükk enne kokku volditi. Kui õpetaja Tokitomo esimese kanga värvi seest välja võttis ja niidid lahti harutas, olid lapsed väga üllatunud ja arvasid, et see on nagu nõiakunst. Kui riided värvitünnist välja võtta, siis on nad esimese hooga rohekad, kuid õhu käes muutuvad mõne sekundiga tumesiniseks.

Eia tegi kõigepealt kokku sõlmitud rätiku märjaks ja pani selle siis värviämbrisse. Selles töös aitasid teda Taimi Paves ja Tokitomo Hisako.
Eia tegi kõigepealt kokku sõlmitud rätiku märjaks ja pani selle siis värviämbrisse. Selles töös aitasid teda Taimi Paves ja Tokitomo Hisako. Foto: Gert Tali

Kimonoid saab kujundada väga mitmel moel ning igal mustril ja toonil on oma tähendus. Laste kimonod on kärtsumates toonides ja kirevamad. Mida vanemaks inimesed saavad, seda mahedamat värvi kimonod neile selga sobivad. Samuti leidub kimonoid eri aastaaegadeks.

Näituse üks looja Taimi Paves rääkis, et näiteks kaunite kirsiõitega kimonot tuleb kanda veidi enne seda, kui kirsid päriselt õitsema hakkavad. Kui lummav õitemeri on juba täies hoos, siis ei ole mõtet selle hetkelise iluga võistlema hakata.

Tennised ei sobi

Kui seljas on kimono, siis ei maksa jalga panna tenniseid või susse. Selle asemelt peaksid jalas olema geta’d. Need on traditsioonilised jaapani jalanõud, mis käivad jalga nagu plätud, suure varba vahelt. Need ei käi aga paljaste varvaste otsa, vaid sinna alla käivad erilised varbavahesokid, mida kutsutakse tabi’ks.

Kimono peale käib vöö, mis on jaapani keeles obi. Tavaliselt on need päris pikad ja laiad ning seotakse kandjale ümber päris mitme tiiruga. Umbes nii, nagu meie rahvariidevööd, mis peaksid samuti piha tugevaks tegema. Obi’st tehakse kandja seljale veel kaunis lips. Noortel neiudel on need eriti uhked!

Mida said kimonote ja Jaapani kohta teada?

Eia: Saime teada, mida kimonomustrid tähendavad. Mulle meeldis sinine merevahuga kimono. Ma ise kimonot proovinud ei ole, aga olen teinud origami’t. Sain teada ka ühe jaapanikeelse sõna. «Tere!» on jaapani keeles konnichiwa.

Holger: Ka samuraid kandsid kimonoid. Värvimine läks mul päris hästi, sõlmimine oli lihtne ja põnev oli oodata, mis välja tuleb.

Eia ja Holger.
Eia ja Holger. Foto: Gert Tali

Kimonomustrid

Kimonoid võib kaunistada kõiksugu mustritega, igaühel neist on oma tähendus.

Kirsiõied. Kirsiõied on kimonotel väga populaarne muster. Selliseid kimonoid kantakse varakevadel kaunite kirsiõite ootuses.

Kured. Kured on kimonotel väga levinud, need räägivad heast õnnest.

Märksõnad
Tagasi üles