T, 7.02.2023

Sumisevad mesilased täidavad inimeste toidulaua

Lisete Tagen
, Juuniori reporter
Sumisevad mesilased täidavad inimeste toidulaua
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mee võtmine mesitarudest.
Mee võtmine mesitarudest. Foto: Madis Veltman

Soojal suveilmal võib aias kohata sumisevaid mesilasi. Kas teadsid, et lisaks meele täidavad mesilased meie toidulaua ka muu hea ja paremaga? Mesilaste vajalikkusest loodusele ja inimesele rääkis Juuniorile ökoloog Liisa Puusepp.

Mesilased ja mesi seostuvad suvega. Mõnus meesai piimaga hommikusöögiks või tilk mett tee sees on vanavanemate tarkus, mis on edasi kandunud põlvest põlve. Tegelikult on mesilastel palju tähtsaid ülesandeid.

Esiteks mängivad nad rolli taimede levikul. Siinkohal võid mõelda enda hommikusöögile ja ehk taipad, kui palju sinu toidulauast on mesilaste loodud. Tänu mesilastele saame süüa näiteks moosi ja juua mahla. Kuidas? Mesilased tolmeldavad taimi tänu millele hakkab kasvama nii mõnigi mahlane vili. Kui mesilane on õie tolmeldanud ehk viinud õietolmu ühelt õielt teisele, saame sügisel selle töö vilju näiteks õuntena nautida. Meie toidulaud rikastub ja söönuks saavad ka loomad.

Liisa Puusepp.
Liisa Puusepp. Foto: Madis Veltman

Looduskeskkonnas on mesilased paratamatult ka toiduahela üks osa. See tähendab, et nad on ise kellelegi söögiks. Küll aga ei piirdu mesilaste tähtsus ainult toiduga. «Mesilased on saanud ka kultuurilise tähenduse. Paljud kunstnikud, lauljad, fotograafid ja loovtegelased näevad mesilasi inspiratsiooniallikana,» rääkis Liisa Puusepp. Nii näiteks kõlab laulupeol viimaste laulude seas Juhan Liivi sõnadele loodud «Ta lendab mesipuu poole». Mesilaste sumin on saanud mitme lastelaulu tunnuseks või kuusnurksed kärgi meenutavad mustrid disainielemendiks.

Mesilased annavad ka loomeinimestele palju inspiratsiooni - mesilaskärje mustrit kasutatakse palju disainielemendina.
Mesilased annavad ka loomeinimestele palju inspiratsiooni - mesilaskärje mustrit kasutatakse palju disainielemendina. Foto: Meelis Meilbaum

Sobivad linna

Tihtipeale tunduvad mesilased hirmutavad, sest nad võivad inimest nõelata. Mesilaste plaan pole kedagi tahtlikult rünnata, vaid tegelikult otsivad nad siiski lilleõiekest, millelt hankida mee valmistamiseks vajalikku nektarit. Kui mesilane tajub ohtu, peab ta ennast kaitsma. Seepärast ta mõnikord nõelabki! Paraku hukkub mesilane pärast enda kaitsmist. Paljud inimesed arvavad, et mesilased on seetõttu ohtlikud ja neid ei tohiks linnakeskkonnas pidada. Nii ei pruugi see siiski olla.

Tihtipeale leitakse, et linnas ei leidu mesilastele piisavalt rohelust, aga võta näpust! Tallinn on mesilaste elukohaks suurepärane – siin on piisavalt rohelust, et ära saaks elada üsna mitu mesilasperet. Mesilasi leidub isegi tohutu suurtes metropolides, näiteks Pariisis ja Londonis. Eestis ei ole mesilaste pidamine linnaruumis keelatud. Küll aga tasub järgida hea tava reegleid ja suhelda naabruskonna inimestega, sest teised elanikud ei pruugi vahvate putukate üle rõõmu tunda. «Kõige suurem takistus linnakeskkonnas on siiski inimeste enda hirm,» ütles Liisa Puusepp.

Kasulik mesi

Mett valmistatakse nektarist. Sinna sisse satub kindlasti mesilaste kaudu ka õietolmu. Juba vanavanemad on rääkinud mee kasulikkusest, sest see sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid ning aminohappeid. «Väikeses koguses leidub mees isegi häid rasvu. Seega on mesi väga rikkalik oma keemiliste elementide poolest, mis on kasulikud ka inimorganismile,» sõnas Puusepp. Selleks ett mee väärtuslikud omadused säiliksid, ei maksa mett panna tulikuuma vee sisse. Teed tehes peaks veidi ootama, et vesi oleks piisavalt jahtunud, ja alles siis lisada mett. Nii on sellest rohkesti kasu ja haige paraneb kui imeväel.

Mee värvus võib varieeruda.
Mee värvus võib varieeruda. Foto: Elmo Riig

Võib-olla oled tähele pannud, et mesi ei ole alati samasugust värvi. Mee värvus sõltub sellest, millistelt taimedelt nektar pärineb. Lisaks mängivad rolli keskkonnatingimused, näiteks niiskus. Ka võib mee kuju erineda – olemas on nii vedelat kui ka kristalliseerunud mett. Kristalliseerunud mesi ei tähenda, et mesi on vana ega kõlba enam süüa, vaid see sõltub samuti mee omadustest. Eri taimedelt kogutud meesordid on eri värvi ja kristalliseeruvad erisuguselt. Samuti on oluline ka aeg, mil mesilased nektarit koguvad.

Talvel ei ole mesilased aktiivsed, aga samas ei maga nad ka sügavat talveund. Mesilased on tarus justkui poolunes ja ootavad soojade kevadilmade saabumist. Nii nagu ka teisi koduloomi, võib mesilasi häirida aastavahetuse ilutulestik. Müra ärritab mesilasi ega lase neil olla rahulikult oma poolunises olekus. Ilutulestik võib olla küll vahva ja kena, kuid järgmine kord mõtle, mida võib see loomadele teha.

Mida see tähendab?

ökoloog: teadlane, kes uurib (elus)organismide ja nende elukeskkonna suhteid.

metropol: suurlinn.

aminohapped: orgaanilised ühendid, mida leidub nii toidus kui ka organismis olevates valkudes.

Märksõnad
Tagasi üles