T, 7.02.2023

Saame teada ⟩ Mis on tehisintellekt ning miks seda vaja on?

Adele Johanson
Mis on tehisintellekt ning miks seda vaja on?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tehisintellekti arendamisega tegeleva ettevõtte Fyma tegevjuht Karen Burns.
Tehisintellekti arendamisega tegeleva ettevõtte Fyma tegevjuht Karen Burns. Foto: Gert Tali

Tehisintellekt toimetab meie elus juba siin ja seal. Filmides lähevad nutikad masinad teinekord kurjaks kätte ja hakkavad oma asja ajama. Jakob käis Fyma ettevõttes uurimas, kuidas sellega ikka lood on. Fyma on oma nutika masina õpetanud kokku lugema autosid, traktoreid, inimesi ja jalgrattaid.

Jakobi küsimustele vastas Karen Burns, kes tegeleb tehisintellekti õpetamisega ja juhib Fymat. Laias ilmas hoiab see ettevõte silma peal mitmel ristmikul ja teejupil. Koroonaajal aitasid nad ka ühes Ukraina kaubanduskeskuses inimesi kokku lugeda. Nii oli täpselt teada, millal tuli kõik pinnad uuesti põhjalikult puhtaks teha, et viiruse levikule piir panna. Inimesel võib seesugune lugemine sassi minna, arvuti aga taolisest tööst ei väsi.

Jakob räägib Fyma tegevjuhi Karen Burnsiga tehisintellektist.
Jakob räägib Fyma tegevjuhi Karen Burnsiga tehisintellektist. Foto: Gert Tali

Mis asi on tehisintellekt?

See on arvutite võime mitte küll mõelda, vaid olla tark arvutuste kaudu. Meil on arvutipõhine tehisintellekt, mis üritab jäljendada seda, kuidas inimene mõtleb. Ta suudab ise õppida, aga talle peab näitama, kuidas õppimine käib.

Miks seda vaja on?

Seda on vaja, et me jõuaksime suuri andmemahte läbi töötada ja nii inimeste elu lihtsamaks teha. Kas oled näinud fotosid Margaret Hamiltonist? See on see naine, kes arvutas käsitsi välja trajektoori Kuule lendamiseks. See paberipakk oli sama kõrge kui ta ise. Selleks et me ei peaks taolisi arvutusi ise tegema, on meil tehisintellekt, mis suudab arvestada suure hulga muutujatega ja inimene ei suuda seda lihtsalt teha.

Kuidas tehisintellekti õpetatakse?

Tehisintellekti õpetamiseks on vaja palju andmeid. Kui tahad, et ta tunneks ära auto, siis on talle vaja näidata vähemalt 2000 autopilti. Siis ta saab aru, et see on auto, mitte hoopis jalgratas. Andmete kogumine selleks, et tehisintellekt saaks aru, mida ta vaatab, on väga suur töö.

Me võtame pildid ja paneme sinna sildid juurde. Just selle informatsiooni kaudu on võimalik tehisintelligentsi mõjutada. Kui see info on vale, siis on ka tulemused valed.

Kas tehisintellekt võib kunagi maailma üle võtta?

Mina arvan, et ei saa. Emotsionaalset intelligentsust pole võimalik tehisintellektile õpetada.

Kelleks te ise tahtsite lapsena saada?

Tahtsin saada miljonäriks. Minu kõige esimene ettevõte sündis, kui olin seitsmeaastane ja tegin koolilehe. Iga klassikaaslane tegi sinna mingi väikese töö ja paljundasime seda minu ema töö juures. Müüsime lehte üliväikse hinna eest ja aasta lõpus käisime kõik koos McDonald’sis söömas.

Kui saaksite valida, siis mis loom te oleksite?

Ma tahaksin olla siil, sest mulle meeldiks talvel magada. Siil on sümpaatne tegelane.

Mida tehisintellekt teeb?

Tehisintellekte on igasuguseid. Kõigi selliste seadmete ühine joon on, et nad suudavad õppida ja omapäi ülesandeid täita. See, kui taibukas üks masin olema hakkab, sõltub sellest, kui hästi teda õpetatakse.

Üldiselt arvatakse, et tehisintellekt ja robootika on kaks täiesti erinevat asja. Neil on aga ka kokkupuutepunkte. Inimese näoga robot Sofia on õppinud, kuidas rääkida ja inimeste emotsioone ära tunda. Samas, masin võib olla nutikas ka siis, kui ta inimese moodi välja ei näe.

Robot Sophia.
Robot Sophia. Foto: Erik Tikan

Ka robottolmuimejat võib pidada tehisintellektiks. Ta jätab meelde, mis teed pidi tuba koristada, kui suur ruum tal kraamida on ja millised takistused teele jäävad. Ta saab oma tööga ise hakkama ega vaja üldiselt inimese abi. Ka isesõitvad autod peavad olema nutikad, et liikluses toime tulla.

Tehisintellekti jaoks on lihtsad need ülesanded, mis inimestele on keerulised. Näiteks väga suurte arvude peast korrutamine nõuab inimeselt erakordset taipu, kuid masinatel läheb see väga libedalt. Sama lugu on malemänguga. Ainult väga nutikad inimesed suudavad eriti hästi mängida, aga masinate jaoks on see käkitegu.

Teisalt, inimesed õpivad ladusalt jutustama juba päris pisikesena, kuid tehisintellekti jaoks on vestlemine keeruline. Masinatel on keeruline ka midagi täiesti uut välja mõelda. Laps, kes seda teksti loeb, võib uhkusega öelda, et on tehisintellektist osavam rääkimises, naljatamises ja koerustükkide plaanimises.

Märksõnad
Tagasi üles