/nginx/o/2021/10/18/14149135t1h4c10.jpg)
Väike Tom, Eriti Rammus, Nublik ja teisedki tuntud jäätised valmivad tonnide viisi Premia Tallinna külmhoones ehk jäätisevabrikus. Juubeliaasta puhul käisid Hans (9) ja Bert (11) vaatamas, kuidas jäätist tehakse. Poiste küsimustele vastas Premia tegevjuht Aivar Aus.
Jäätisevabrikus on üles seatud suur vitriin, kus on näha kõik praegu poelettidel olevad Premia jäätisepakendid. Poisid leidsid sealt kohe oma lemmikjäätised, milleks on Eriti Rammus banaani pulgajäätis ja Eriti Rammus mustikamoosiga koorejäätis vahvlikoonuses. «Meil on üle saja erineva jäätisesordi,» märkis Aus.
Suvel toodetakse päevas 33–38 tonni jäätist, mis on umbes kolm suurt rekatäit. Rekord on aga 50 tonni jäätist päevas. Talvel on tootmine natukene madalam ja siis on huvilistel võimalus jäätisevabrikusse ka ekskursioonile pääseda.
Premia rõõmustab maiasmokki ka väljaspool Eestit. «Müüme jäätist veel Lätis, Leedus, Soomes, Valgevenes, Taanis, Hongkongis, Singapuris ja Taiwanis,» loetles Aus riike, kust võib Premia tooteid leida. Muidugi müüakse kõiki jäätiseid ka Eesti poodides, kust koos teiste kodumaiste ja välismaa maiustega võib leida lausa 800 erinevat jäätist.
Jäätisemaitsed
Juunikuus tuli Premia oma 65 aasta juubeli puhul müügilettidele jäätisekommidega. «Tegu on pakiga, kus on sees 15 väikest piimašokolaadiga kaetud koorejäätise kommi,» selgitab Aus. Need on hõrgud ampsud, mida on hea sõpradega jagada.
Muidugi mõeldakse pidevalt välja uusi jäätiseid ja mõned paraku võetakse ka tootmisest maha. «Kunagi oli populaarne munajäätis, kuid enam see maitse inimestele ei meeldi,» meenutas Aus. Ajaga muutuvad nii maitsed kui ka trendid ja see on üks põhjus, miks mõne jäätise tootmine lõpetatakse. Samuti ei ole mõtet maitsetega väga äärmusesse minna, kuna neid ostaksid vaid vähesed.
Eestlaste lemmikmaitsed on Ausi sõnul vanill, šokolaad, vanillijäätis šokolaaditükkidega, maasikas, kondenspiim ja banaan. Need on maitsed, mis müügilettidelt ei kao. Lisaks maitsele on olulised jäätise pakend ja nimi. Näiteks Vana Toomas ei ole jäätise Väike Tom isa, vaid on seotud Tallinnaga ning suviti müüakse maiust ka Tallinna vanalinna külastavatele turistidele.
Kuidas jäätist tehakse
Selleks et noored reporterid näeksid oma silmaga, kuidas jäätist tehakse, tuli järgida rangeid hügieeninõudeid. Kõik tootmise ja pakendamise juures töötavad inimesed peavad kandma võrkmütsi, kitlit ja kilesusse. Muidugi tuleb hoolikalt pesta ja desinfitseerida ka käed.
Meie üllatuseks ei olnud tehases külm, kuid suured ja võimsad masinad ning korralik ventilatsioonisüsteem tegid omajagu müra. Kõik see käib aga jäätise tegemise juurde. Piltilusad jäätised said uskumatu kiirusega pakendatud, kastidesse pandud ja lao poole saadetud. Süsteem seiskub vaid hilisõhtuti, kui hakatakse masinaid puhastama.
Nähes jäätiseid jäätiste järel läikivatesse pakenditesse minemas, uurisid poisid, kas vahel jääb jäätist ka üle ja tuleb maha kanda. «Kogu jäätise tootmine on digitaliseeritud ja nii teame täpselt, millist jäätist on laos piisavalt ja millist on vaja juurde teha,» vastas Aus.
Kui Eesti vanim jäätisetootja Premia 1956. aastal jäätise tegemisega alustas, ei pandud jäätistele veel nimesid. Esimesed jäätised olidki vaid vanilliplombiir kartongtopsis ja veidi hiljem ka vahvlitops ning harilik pulgajäätis. Ka tehnika ei olnud siis sama palju arenenud ning enamus tööd tehti ära käsitsi. Jäätist oli siis märksa vähem saada ja iga lapseni suvine maiuspala alati ei jõudnudki. Aastas valmis käsitööna ligikaudu 6000 tonni jäätist.
«Kuidas saab jäätisemüügiga nii palju raha teenida?» tahtis Hans lõpetuseks teada. «See on väga lihtne,» alustas Aus, «sa pead tegema väga hea jäätise! Toode peab olema tervislik, maitsev ja mõistliku hinnaga,» jagas ta lihtsana näivat saladust.
Jäätiste valmistamine Eestis
Eestis sai jäätise tootmine alguse 1934. aastal Evald Rooma käe all, kes asutas Tartus firma «Eskimo». Toona pandi jäätised vaid vahvlitorude sisse ja neil puudusid ümbrispakendid. Asutus tegutses kokku kümme aastat, kuid edasises elus tegeles Rooma veel aastaid jäätise tootmisega.
Tänased suurtootjad on Premia, mis alustas aastal 1956, ja Balbiino, mis alustas aastal 1996.
Jäätist valmistab ka hulk väiksemaid tegijaid, näiteks La Muu, Pure Line, Fresko ja Jäämari.