E, 23.05.2022

Kaunis viiulimäng õpetab muusikat tundma

Adele Johanson
Kaunis viiulimäng õpetab muusikat tundma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viiulimäng teeb Adeele rõõmsaks!
Viiulimäng teeb Adeele rõõmsaks! Foto: Adele Johanson

Arvatakse, et viiul on üks keerulisemaid muusikariistu, mida mängida. Hiiumaa tüdrukud Adeele Reet Kuusk (9) ja Arabella Mürk (12) õpivad seda pilli Kärdla muusikakoolis, käivad esinemas ja armastavad muusikat väga.

Viiuli mängimine on päris keeruline kunst. Mängides pannakse viiul lõua alla ja tõmmatakse poognaga üle keelte. «See on huvitav pill ja lõbus on mängida. See harjutab koordinatsiooni ka. Ühe käega teed siiga-saaga ja teise käega pead sõrmitsema,» kirjeldas Adeele Reet.

Viiulit mängides tuleb sõrmedega keeli alla vajutada, nii saab muuta pillist välja tuleva heli kõrgust. Mida lühemaks keel teha, seda kõrgem noot kõlab. Kui klaveril ja flöödil on klahvid, mida alla vajutada, siis viiuli puhul tuleb sõrmedega lihtsalt õige koht üles leida. Kui eksid, on tulemuseks paras kääks. Osava mängija käes teeb see pill aga imekena häält. Sinna jõudmine võtab aega ja nii levis vanal ajal palju legende, mille kohaselt pidi pillimängija viiulimängu oskuse eest oma hinge saatanale müüma. Naljalt ju sellist kunsti ei omanda!

Adeele Reet ja Arabella on õnneks andekad ning on õpetaja abiga pillimängu kenasti selgeks saanud. Adeele Reet on viiulit mänginud kaks aastat ning vahel plõnnib ta enda lõbuks kodus klaveritki. Arabella on viiuliga vaeva näinud poolteist aastat. Tema alustas muusika õppimist flöödist ja alles hiljem asus viiuli kallale. «Ma tahtsin tegelikult algusest peale viiulit mängida ja kui seda ei saanud, siis jäi kripeldama. See oli minu enda idee,» meenutas Arabella. «Viiul on hästi kena pill, aga sellega läheb hästi kaua, kuni kõik kenasti välja tuleb.» Õpetaja Arvo Haasma sõnul läheb tal aga kõik väga libedalt. «Mõned jõuavad nii kaugele mitme aastaga,» kiitis ta Arabellat.

Arabella harjutab viiulit hoolega, et aina paremaks saada. 
Arabella harjutab viiulit hoolega, et aina paremaks saada. Foto: Adele Johanson

Adeele Reeda sõnul on tore pilli mängida ka seepärast, et üldse muusikast paremini aru saada. «Kui ma viiulit ei mängiks, siis ma ei oskaks nooti ka lugeda,» selgitas ta. «Muusikat saab teha enda rõõmuks. Kui tunned muusikat, siis saad maailma asjadest paremini aru,» lisas Arabella.

Lisaks pilli tundmisele peab ka iga loo kallal eraldi pusima. Mõni lugu on lihtsam ja saab selgeks umbes kuuga. Mõne teise looga läheb tüdrukutel päris kaua. Adeele Reet õppis ühte pala koguni kaks aastat, enne kui see kenasti kõlama hakkas. See oli ka mitu lehekülge pikk. Noodi lugemine läheb tal päris hästi ja tavaliselt õpib ta just nii lugusid mängima. See on lihtsam, kui ainult kuulmise järgi mõnda muusikapala mängima hakata. Tema kõige suurem unistus on, et ta suudaks kõiki lugusid kohe noodist ette kanda.

Kui miski on selgeks saadud, on sellega tore ka teiste ees esineda. Mõlemad tüdrukud astusid juunis üles Kärdla muusikakooli sünnipäevakontserdil. Adeele Reeda sõnul oli tema kõige ägedam esinemine videokonkursil maikuus. Seal pidi saatma endast video kahe pala esitusega. «Madruste tants» oli hoogne ja rõõmus, «Lihtne lugu» aga aeglane ja rahulik. Kõige rohkem meeldivad talle aga Johann Sebastian Bachi lood. «Mulle meeldib eriti üks tema kantaat, selle nimi on Talupoja kantaat. See on mul lausa peas!»

Viiul

Viiulite moodi pille valmistati Indias juba mitu tuhat aastat tagasi. Tänapäevase kuju sai viiul Itaalias umbes 500 aasta eest. See kena pill levis rahvamuusikute seas kiiresti üle Euroopa ja sai paar sajandit tagasi ka Eestis väga hinnatud muusikariistaks.

Selle pilli valmistamine on päris keeruline, kuid külades leidus ikka mõni meister, kes suutis viiuli valmis teha. Viiuli kereks on kõlakast. Selle kaas ja põhi on veidi kumerad. Viiuli puhul on on väga oluline ka materjal, millest on pill tehtud. Peamiselt kasutatakse kuuse- ja vahtrapuud. Tänapäeval tehakse ka viiuleid, kus kõlakasti asemel on hoopis elektriline võimendus, just nii nagu elektrikitarridel.

Viiulil on pikk kael, mille peal on keeled. Kaela otsas on keerdus pea. Selle kohta öeldakse ka tigu, sest see on teo moodi rullis. Kaelal on häälestuspulgad, neid keerates saab pillikeeli pingutada, et need õigel kõrgusel heli valla päästaksid.

Märksõnad
Tagasi üles