/nginx/o/2021/03/25/13697041t1h701b.jpg)
Inimeste asumine naaberplaneedile Marss on üha sagedamini jutuks. Mõned on ideest pöörases vaimustuses, teised laidavad selle maha. Reis teisele planeedile paneb silmad särama ja ärgitab huvitavaid leiutisi välja mõtlema. See kõik on ka hirmus ohtlik.
Marss on nii mõneski mõttes väga Maa moodi ja see on põhjus, miks inimesed igatsevalt sinnapoole vaatavad. Üks ööpäev Marsil on pea sama pikk kui Maal. Kui maakeral kestab ööpäev 24 tundi, siis Marsil on see ainult 39 minutit ja 35 sekundit pikem. Sellega võiks ju iseenesest ära harjuda.
Marsil on aastaajad just nagu Maal, sest see planeet on Päikese suhtes sarnase nurga all. Kuigi Marsil on kevad, suvi, sügis ja talv, siis õitemerd või langevaid lehti seal näha ei saa, sest meile teadaolevalt pole Marsil ühtegi elusolendit. Planeedi pinnal vuravad ringi ainult inimeste saadetud robotid. Kõik aastaajad kestavad Marsil kauem kui Maal, sest juba üks aasta on seal tublisti pikem. Kui Maakera aasta on 365 päeva, siis üks aasta Marsil kestab enam kui 600 päeva. Samas, ka see pole veel põhjus nurisemiseks.
Teistmoodi gravitatsioon
Võrreldes maakeraga on Marss pisem ja seepärast on väiksem ka selle külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. See tähendab, et laps, kes Maal kaalub 30 kilo, kaaluks Marsil ainult 11. Nii on lihtsam joosta, hüpata ja raskeid asju tõsta. Lihastele võib see olla aga halb uudis.
Inimesed pole kunagi teistel planeetidel käinud ning seepärast ei tea me kindlalt, kuidas väiksem gravitatsioon tervisele mõjub. Astronaudid rahvusvahelises kosmosejaamas peavad toime tulema sellega, et gravitatsioon ei mõju neile pea üldse ning taolistes tingimustes pole lihastel piisavalt tööd. Et oma tervist hoida, peavad astronaudid kosmosejaamas hoolega trenni tegema.
Punasel planeedil ei saaks ilma kosmoseülikonna ehk skafandrita jalutama minna. Nimelt pole Marsil õhku, mida inimestel on vaja hingata. Planeedil on olemas küll atmosfäär, aga see on tublisti hõredam kui kodusel Maal. Marsi õhus on ka kübeke hapnikku, mida me eluks hädasti vajame, aga seda pole piisavalt.
Õhukiht kaitseb meid Maal ka päikesekiirguse eest. Soojal suvepäeval tuleb hoolas olla, et mitte kõrvetada saada. Marsi hõredas õhus pääsevad ka kurjemad ja kahjulikumad päikesekiired lihtsasti planeedi pinnani ja see võib olla ohuks nii inimeste kui ka taimede tervisele. Marsi pilvitu ja vihmatu taevas oleks samas väga hea päikesepaneelide kasutamiseks. Nii saaks lihtsalt kohapeal elektrit toota, kui just liivatorm neid rivist välja ei vii.
Külm planeet
Kuigi päike taevas sirab, on Marsil külmem kui maakeral. Planeet on Päikesest kaugemal kui Maa ning ka õhukiht ei hoia planeedile jõudnud soojust kinni. Sõltuvalt aastaajast võib temperatuur Marsi pinnal olla kuni –87 kraadi. Kõige soojema ilma puhul võib see olla ka oluliselt sõbralikum, –5 kraadi. Sellise ilmaga käivad Eesti lapsed õues kelgutamas.
Maakeral on leitud pisikesi baktereid, kes tulevad toime ka kõige kummalisemates tingimustes. Elu Marsil oleks kõikide Maal leiduvate eluvormide jaoks ilmselt võimatu. Et inimesed, taimed ja putukad Marsil elada saaksid, tuleks sinna ehitada marsijaamad, umbes sellised nagu on Antarktikas. Marsimajades peaks olema piisavalt õhku ja soojust ning need peaksid kaitsema päikesekiirguse eest.
Ehitustöö teisel planeedil on muidugi tohutult kallis. Juba ühe tellise viimine sinna maksaks rohkem kui mitu maja. Marsil elades peaks olema väga kokkuhoidlik ka veega, sest vee toomine Maalt on pööraselt kallis. Kui Marsil ka kohapeal vett leidub, siis on seda imevähe.
Ometi unistavad nii mõnedki inimesed Marsil käimisest või koguni elamisest. Teekond sinna kestab pool aastat, aga kõik see on ju tohutult põnev. Järgmiste aastakümnete jooksul võib mõni inimene tõesti punasel planeedil ära käia. Uljas ettevõtja Elon Musk lubab, et 30 aasta pärast elab Marsil juba miljon inimest.
Reis Veenusele
Meile kõige lähem planeet on Veenus. Selle planeedi külastamise ja uurimisega on omamoodi hädad. Kui Marsil on külm, siis Veenusel on jälle põrgulikult palav.
Eelmisel aastal avastati Veenuse atmosfäärist gaasi, mida Maal toodavad ainult elusorganismid. Seepärast arvatakse, et Veenuse pilvedes võib olla elu, mille kulgemisse me ei tohiks sekkuda. Just Veenuse paksud pilved on need, mille vastu teadlased kõige rohkem huvi tunnevad.
Planeedil on nii kuum, et seal ei pea pikalt vastu isegi Veenust uurima saadetud robotid, rääkimata inimestest. Veenuse pinnal võib sooja olla üle 400 kraadi, ehk siis kõvasti rohkem kui kuumas praeahjus. Keegi ei kujuta ette ühtegi bakterit, kes sellise soojuse käes peesitada tahaks.
Veenuse pilvede vahel võiksid inimesed ja miks mitte mõned kohalikud mutukad aga täiesti elada. Umbes 55 km kõrgusel Veenuse atmosfääris on sooja umbes 30 kraadi.