E, 5.12.2022

Kuum käes ⟩ Palavad ilmad on lemmikutele ohtlikud

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Palavad ilmad on lemmikutele ohtlikud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuumalaine ajal tuleb erilist tähelepanu pöörata oma lemmikule, et ta saaks piisavalt vett juua ja oleks varjus.
Kuumalaine ajal tuleb erilist tähelepanu pöörata oma lemmikule, et ta saaks piisavalt vett juua ja oleks varjus. Foto: Liis Treimann

Loom ei saa hüüda, et soovib ka ujuda, või protestida, kui teda tahetakse kuuma ilmaga autosse jätta. See võib lausa lemmiku surmaga lõppeda! Seetõttu on inimese kohus looma vajadusi märgata.

Suveilmad on sel aastal olnud tõeliselt kuumad. On neid, kes seda naudivad, ja teisi, kes igatsevad jahedamaid ilmu. Kui enda eest saame ise hoolitseda, kandes õues olles peakatet, juues piisavalt vett ja minnes vajadusel varju, siis märksa kehvemas seisus on lemmikloomad.

Eesti Loomakaitse Seltsi spetsialistid Agnes Blank, Kaisa Kamm ja Marika Nekljudova täpsustasid, et kuumad suvepäevad on ohtlikud kõikidele loomadele. Abi vajavad nii linnud, putukad, kodu-, lemmik- kui ka metsloomad. Kuumaga kaovad ära looduslikud veesilmad, kus loomad saaksid juua, ennast pesta või karastada. Selle leevendamiseks võib näiteks aeda panna madala äärega veekausi.

Päike kõrvetab

Lemmikutele kujutavad ohtu samad tegurid, mis meile. Näiteks keskpäevane päike ja liiga kõrge temperatuur, vee ja vilu varju puudumine, suur tuuletõmbus toas ja palaval päeval asfaldil jalutamine. 30-kraadise kuumuse korral võib asfaldi temperatuur tõusta kuni 57 kraadini, mis kõrvetab koera või kassi käpapatju.

Üheks ohtlikumaks asjaks on lemmikute üksinda autosse jätmine. «Autos tõuseb temperatuur mitmekordseks vaid minutitega, seda ka avatud aknaga,» rõhutas Blank. Lemmikut autosse jättes võib looma kehatemperatuuri paarikraadine tõus muutuda kiiresti eluohtlikuks. «Sellises seisus loom ei pruugi enam ellu jääda ja kui jääb, siis tabab teda tõenäoliselt ajukahjustus,» lisas Blank. Ülekuumenemise ohus võivad olla ka koerad, kes on jäetud õue aedikusse, suletud rõdule või seotud poodi minnes kinni, ilma võimaluseta varjuda.

Loore ja koer Xena.
Loore ja koer Xena. Foto: Postimees

Juua ja varju

Halbade olukordade vältimiseks saab neid ennetada. Lemmikule tuleb alati jätta vett ja võimalusel panna ette mitu veekaussi, kuhu võib lisada ka paar jääkuubikut. Päeva kõige kuumemal ajal võiks vältida loomadega mängimist või muul moel liigset liikumist, sest see kurnab neid veelgi. Koduloomi võib jahutada märja, kuid mitte jääkülma rätikuga, ja seda just kõhu alt, reite tagaosast ja käpapatjadelt.

Ära unusta ka pisiloomi, nagu hamstrid, merisead või küülikud, kes elavad toas puuri sees. Kindlasti ei tohi puuri jätta otse päikese kätte ja vältida tuleb tuuletõmbust. Puuri peale võib asetada niiske rätiku või panna külma veega kinnine pudel otse puuri. Lisaks on hea vahetada näriliste plastmajake välja keraamilise vastu ning tšintšiljadele ja liivahiirtele pakkuda suplusliiva. Tähelepanu tuleks pöörata ka pisiloomadele akvaariumis, kus tohib loomakesi hoida üksnes siis, kui õhk seal liigub.

Kui looma vaadates tundub, et temaga ei ole kõik korras, tuleb lasta lemmikut vanemal kraadida digitaalse kraadiklaasiga pärakust. Looma normaalne kehatemperatuur on 38–39 ˚C. Kui temperatuur ei ole tõusnud üle 39,5 ˚C, siis piisab tema jahutamisest. Kui aga kehatemperatuur on üle 41 ˚C, tuleb kiiresti pöörduda lähima loomaarsti poole.

Ülekuumenemise tunnused koertel ja kassidel:

  • erkpunane keel;
  • punased või sinised igemed;
  • liigne ilastamine;
  • kiire või häälekas hingeldamine;
  • nõrkus või tasakaaluhäired;
  • oksendamine või kõhulahtisus;
  • ärevus;
  • krambid.

Ülekuumenemise tunnused närilistel ja küülikutel:

  • kõrvad lähevad kuumaks ja võivad punetada;
  • loom võib kokku vajuda;
  • lõõtsutamine.

Lihtne külmutatud maius koerale

Vaja läheb:

  • karpi
  • vett
  • konservi
  • koeramaiust

Sega karbis vesi ja konserv kokku, lisa maiused ning pane külma. Palaval päeval on see maitsev jahutus koerale ning hoiab teda tegevuses.

Märksõnad
Tagasi üles