Tasub teada ⟩ Tööle minnes tunne oma õigusi ja kohustusi

Peetri õpilasmaleva rühm mullu oksi tassimas. Foto: Dmitri Kotjuh

Suvel töötamine on noorte seas populaarne, kuid enne tööle asumist tuleb silmas pidada, et tööandja tehtud pakkumine oleks arusaadav, meeltmööda ja eakohane. Abi ja selgituse küsimine on täiesti normaalne.

Kui alaealine noor soovib suvel töötada, tuleb esmalt rääkida vanematega, sest tööle asumisel on vaja vanema või eestkostja kirjalikku nõusolekut. Igal noorel on töö otsimiseks oma põhjused ja eesmärgid. «Julgen arvata, et suuremal osal õpilastest, kes elavad veel perega koos, on selleks taskuraha või lisaraha teenimine. Ilmselt võib ka vanemate poolt tulla julgustus proovida suvel töötamist,» arvas töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna noortevaldkonna juht Olav Kersen.

Kui lähed tööle, võib sealne reaalsus sinu ettekujutusest erineda. Et mitte pettuda, on hea enne tööle asumist täpselt mõista, kus ja millist tööd tuleb tegema hakata. Kõik küsimused töökoha, tasu, valdkonna, ettevõtte ja muu kohta saab endale kirja panna ja vastuseid otsima hakata. Teemad, millele ise vastust ei leia, tuleb esitada töövestlusel.

Üks võimalus tööd leida on teha ennast märgatavaks ja rääkida ka teistele, et soovid tööd leida. «Kui palgatööd ei ole võimalik leida, siis soovitan mõelda vabatahtliku töö, praktika ja töövarjutamise peale, sest igasugune töökogemusega sarnane kogemus on parem kui selle puudumine,» oli Kersen positiivne. «Kes teab, võibolla järgmisel suvel saad tänu sellele palgatööle, et käisid abiks festivali korraldamas, talguid tegemas või spordivõistlusel korda hoidmas.»

Töötukassalt saab küsida ka tasuta nõustamist, mida kasutavad paljud põhikoolilõpetajad. Kui veel täpselt ei tea, kas minna tööle või õppima ning tahaks teemat asjatundjaga arutada, siis tasub nõu küsida.

Rakvere õpilasmaleva noored. Foto: Vladislav Musakko

Lepingud ja kokkulepped

Tööle asudes tuleb kindlasti sõlmida leping, kasvõi suuline. See tagab töötajale seadusest tulenevad õigused ja õiguse saada tehtud töö eest tasu. Ei tohi unustada, et sõlmitud leping toob kaasa kohustused nii tööandjale kui ka töötajale. Kohustused ja õigused käivad käsikäes.

Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarepi sõnul sõlmitakse noortega enamasti töölepingud, kuid vahel harva ka töövõtu- või käsundusleping. Kahe viimase sõlmimine alaealisega pole aga tihti õigustatud. Nende puhul on rohkem plusse tööandjale, mitte töötajale. Töövõtu- ja käsunduslepingus ei pea märkima täpseid töötunde ning need jätavad ilma riigipühadel töötamisel topelt töötasust. Töölepingus on aga selgelt kirjas, kui palju tuleb töötada ja puhata.

Suulise lepingu miinus on näiteks hilisem tõendamine, milline oli kokkulepitud töötasu ja -ülesanded. Selleks et hiljem ei tekiks probleeme, võib saata tööandjale sõnumeid, kus küsid üle tööülesanded, graafiku, tunnitasu jm. Kirjuta näiteks: «kas sain õigesti aru, et tunnitasu on neli eurot tunnis?» või «ma tulen homme kell 14, nagu eile kokku leppisime» jne. Igasugune kirjalik märge on hea.

Kui palka ei saagi

Kindlasti on ohumärk, kui tööandja keeldub lepingu sõlmimisest ja tahab maksta sularahas. Isegi kui tööandja on su sõber või sugulane, tasub teha kindlad kokkulepped. Ükski noor ei pea end halvasti tundma, kui tööandja oma kohustusi ei täida, ning asja ei pea maha vaikima. Igal aastal vaidlevad samadel teemadel ka tuhanded täiskasvanud.

Kui siiski juhtub, et kirjalikku lepingut pole sõlmitud ja palk jääb maksmata, on esimene vastutus lapsevanemal. Ühelgi alaealisel ei tohiks lasta kellegi heaks töötada, kui vanem ei ole lepinguga tutvunud. Samuti ei tohi noor vanemate teadmata töölepingut sõlmida.

Probleemide lahendamiseks rääkige alguses tööandjaga. Kui see ei aita, siis pöörduge vanemaga tööinspektsiooni ning täitke avaldus töövaidluskomisjoni pöördumiseks. Mõelge ka tõendite leidmisele, mis tõendaksid tööandja heaks töötamist, palga suurust, töötatud töötunde jm. Tõenditeks sobivad nii e-kirjad, sõnumid kui ka sotsiaalmeedia kanalid, kui nende kaudu on tööandjaga suheldud.

Mis vanuses ja kui kaua tohib noor töötada?

• 7–12-aastased võivad töötada nii kooli ajal kui ka vaheaegadel 2–3 tundi päevas.
• 13–14-aastased ja need, kes käivad veel põhikoolis, võivad töötada kooli ajal 2–3 tundi, vaheajal 7 tundi päevas.
• 15–17-aastased ja need, kel on põhikool lõpetatud, tohivad töötada 8 tundi päevas.
• Alla 18-aastased koolinoored tohivad töötada kella 20ni. Üle 17-aastased noored, kes enam koolis ei käi, võivad töötada kuni kella 22ni.
• Alaealised tohivad nädalavahetusel töötada, kuid tööaeg ei tohi olla seitse päeva nädalas.
• Noor võib töötada riigipühadel, kuid siis peab talle maksma topeltpalka. Näiteks tavapärase neljaeurose tunnitasu asemel kaheksa eurot.
• Ületunnitööd ega öötööd alaealine teha ei tohi.

Elis (16) sai esimese töökogemuse õpilasmalevast

Kuidas said teada õpilasmalevas töötamisest?

Esimest korda kuulsin võimalusest töötada õpilasmalevas oma isalt, kui olin 12-aastane.

Mitu korda oled malevas osalenud?

Malevas olen töötanud kolm suve, kokku neljas vahetuses.

Elis Kaev. Foto: Erakogu

Miks otsustasid suvel töötada?

13-aastaselt, kui malevaga liitusin, oleksin vastanud, et tahan raha teenida ja veeta suvel vaba aega, sest malev tundus mulle huvitav. Nüüd, kolm aastat hiljem, näen, et malev annab lisaks palgale, huvitavale ajasisustusele ja tutvustele ka võimaluse proovida uusi ameteid ja töötada erinevates kohtades. Samuti mõistab noor paremini raha väärtust, mille on ise teeninud. Olen tähele pannud, et osa malevaga koostööd tegevaid ettevõtteid pakuvad noortele võimalust kooli kõrvalt ka nädalavahetusel tööl käia. Niimoodi sain ka mina oma praeguse töökoha, kus olen töötanud juba pea aasta. Töö malevas õpetab veel ka distsipliini, kohusetunnet ja arendab suhtlemisoskust.

Kas suvel töötamise juures on ka midagi negatiivset?

Kui on midagi negatiivset, siis tooksin välja trennide kattumise tööga. Kuna töö malevas toimub hommikul, siis peavad mitmed noored oma trenni tööpäevadel ära jätma. Arvan, et kui mõni malevavahetus algaks hiljem või oleks ettevõtteid, kes laseks töötada pärastlõunasel ajal, oleks noorte kaasatus malevas suurem.

Kas oled kunagi töötades tundnud, et sulle tehakse ülekohut?

Kui mulle tehtaks ülekohut, siis pöörduksin õpilasmaleva eestvedaja või töövaidluskomisjoni poole. Õnneks pole mulle malevas kunagi ülekohut tehtud ja ma ei tea ka kedagi malevast, kellel oleks selline kogemus.