Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Põnev teada ⟩ Hiiglaslikud ürgsisalikud vallutasid maailma!

Dinosaurused 2013. aasta filmist FOTO: Universal Pictures

Mitusada miljonit aastat tagasi oli elu Maal täiesti teistsugune. Loomulikult polnud siis arvuteid ega nutitelefone, aga ka mitte inimesi. See oli aeg, mil maailma valitsesid dinosaurused.

Dinosaurused olid hiiglaslikud roomajad, kes elasid Maal umbes 230 miljonit aastat tagasi. Neid nimetatakse ka hiid- või ürgsisalikeks. Vaagnaluu ehituse põhjal jaotatakse dinosaurused kahte rühma: sisal- ja lindvaagnalised saurused. Sisalvaagnalised saurused jagunevad veel omakorda kaheks: teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid väga suured ning tugevad lihasööjasaurused, kes kõndisid kahel jalal. Sauropoodid olid taimtoidulised, liikusid neljal jalal ning neil oli pikk kael ja saba. Mõningate teadlaste arvates leidus toona dinosauruseid ligi 1500 liiki.

Dinosauruste väljasuremise põhjust ei ole teadlased osanud üksmeelselt öelda. Oletatakse, et selle taga võis olla suur asteroid, mis põrkas Maaga kokku. Tänapäevasele dinosauruste populaarsusele on kaasa aidanud ulme- ja animafilmid. Üks tuntumaid on 1993. aastal valminud film «Jurassic Park», mille järgi on maailmas loodud ka teemaparke.

Stegosaurus

Stegosaurus oli tugeva kehaehitusega dinosaurus, kelle omapäraks olid seljal paiknevad luuplaadid ja sabaogad. Seljal paiknevad luuplaadid ei kinnitunud tegelikult sauruse luude, vaid hoopis naha külge. See seletab, miks mitmed teadlased on leidnud stegosauruse fossiile, kus luuplaadid paiknevad selgroost kaugemal. Uurijad pole selgusele jõudnud, mis kasu oli dinosaurusele plaatidest. Arvatakse, et need võisid hirmutada ründajaid või reguleerida hoopis kehatemperatuuri. Kuigi keha oli dinosaurusel tohutu, on teadlased kindlaks teinud, et sauruse aju oli ploomisuurune! Seepärast arvatakse, et stegosaurus oli kõige rumalam dinosaurus.

Stegosaurus. FOTO: Shutterstock

Türannosaurus

Türannosauruseid kutsutakse ka T-rexiks. Ladina keeles viitab sõna «rex» kuningale, mistõttu on nimi sellele liigile ainuõige. Just türannosauruseid peetakse kõige suuremateks saurusteks, kes on Maal elanud. Tugevad jalad võimaldasid saurusel joosta 17–40 km/h. Looma jäik kolju ja lõualuud olid ülitugevad, mistõttu oli T-rex suuteline hammustama tugevamini kui ükski teine tol ajal elanud loom. Türannosaurused toitusid lihast, peamiselt langesid nende ohvriks teised taimtoidulised saurused. Kuigi T-rex oli kasvult suur ja tugev, siis tema käpad olid pisikesed. Samuti ka sõrmed, mida oli loomal kummalgi käel ainult kaks.

Türannosaurus. FOTO: Shutterstock

Triceratops

Triceratops paistis teiste sauruste kõrval silma oma kolme sarvega. Kaks suuremat sarve paiknesid triceratopsil silmade juures, nende pikkus võis olla lausa üks meeter! Kolmas sarv asetses loomal justkui nina asemel ja meenutas papagoi nokka. Ilmselt kaitsesid sarved teda teiste suuremate dinosauruste, näiteks türannosauruse eest, kelle saagiks võisid triceratopsid langeda. Triceratopsid olid taimtoidulised loomad ja nende põhitoiduks olid palmioksad.

Triceratops. FOTO: Shutterstock

Brachiosaurus

Mitmed teadlased on arvamusel, et brachiosaurus võis olla maailma kõige suurem maismaaloom. Teadlaste sõnul varieerub sauruse pikkus ja kõrgus, kuid ilmselt oli tema pikkus ligi 23 ja kõrgus kuni 12 meetrit. Sarnaselt kaelkirjakutega olid brachiosauruse esijalad pikemad kui tagumised. Brachiosauruse nimi tuleb kreeka keelest, mis tõlkes tähendab kätega sisalikku. Ka brachiosaurus oli taimetoitlane, süües päevas vähemalt 200 kuni 400 kilogrammi taimi.

Brachiosaurus. FOTO: Shutterstock
Tagasi üles
Back