Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Laager pakub rõõmu, naeru ja pillimängu

Laagris saab koos muusikat teha ja pillimängu harjutada, kuid ka niisama lõbusalt aega veeta. FOTO: Eve Naaber/Sakala

Suve teevad põnevaks laagrid, kus kohtuvad noored üle kogu Eestimaa. Juba kuuendat aastat said pille mängivad noored kokku laste ETNO laagris, et koos musitseerida. Laagriliste koduks oli kaunis Kärstna mõis ning laagri lõpus esineti esimest korda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Postimees Juunior külastas noori viiendal laagripäeval, mil valmistuti õhtuseks laagriliste esimeseks kontserdiks. Mõisa saabudes oli noortel pillimängus paus ja nad osalesid õpitubades, kus sai joogat teha, palli mängida, joonistada, muusikat kuulata ja kassikangast kududa. Viimase jaoks oli vaja umbes meetrist nööri, mille otsad tuli kokku siduda ning siis üksi või koos sõbraga mängima asuda.

Joonistamise õpitoas osales Harjumaalt Uuri külast pärit Sofia (15), kes on kaheksa aastat viiulit õppinud ja oli laagris teist aastat järjest. Varem ei olnud tüdruk laagrist midagi kuulnud ning eelmisel aastal osales pigem ema soovitusel. Seetõttu oli Sofia enne esimest laagrikogemust ka veidi närvis. Ta pabistas, mida teised temast arvavad. «Olen õppinud ainult klassikalist muusikat, folk oli mulle võõras teema,» meenutas neiu. Tema meelest on aga laagris tema muusikaline taju ja tunnetus paremaks läinud.

Sel aastal ootas neiu laagrit aga pikisilmi. «Laagri teevad toredaks seltskond, muusika ja kodune tunne,» arvas noor muusik. Ta plaanib ETNO-l osaleda ka järgmisel aastal.

Laste ETNO osalejad elasid terve laagri aja Kärstna mõisas. «Mõisa õhustik ja ajalugu oma põneva keskkonnaga soosib laagrielu,» leidis laagrijuht Margit Kuhi. Meilegi tundus, et ta ei eksi, sest kontserdiproovi kuulates saime esimesest hetkest aru, et 31 laagrilist põlevad soovist musitseerida.

Juhendajaid oli laagris üheksa, kellest enamik olid läbinud ETNO juhendajate koolituse. Üks neist oli Monika, kes õpib Tallinna muusikaakadeemias flööti ja vilepilli. Tema sõnul on laagrinoored viisakad ja armastavad muusikat. «Kuulmise järgi lugude õppimine pakub rõõmu muusikast ja koosmängust. See on tohutult arendatav oskus, mis tuleb mängurõõmu abil,» teab Monika omast kogemusest. Noodita mängimine arendab ka kuulmist ja sisemist kõrva. «Oluline on, et lapsed saaksid laagrist lisaväärtusi ja uusi võimalusi. Kuidas nad seda kasutavad, on nende enda otsustada,» lisas Margit Kuhi.

Laagrielule lisasid põnevust ka külalised. Näiteks külastas laagrilisi Ungarist pärit folkbänd PásztorHóra, kes esines hiljem ka folgil. Nemadki õpetasid noortele loo, mille usinad laagrilised kuulmise järgi ära õppisid ja kontserdil ette kandsid.

Tule samuti laagrisse, kui:

  • oskad hästi pilli mängida;
  • oled võimeline lugusid kuulmise järgi õppima (nooti tundma ei pea);
  • sul on kaasa võtta isiklik pill – muusikariistade osas piiranguid ei ole.

Koosmängimisel on võim

Laagris osalenud tallinlane Katariina (16) ja Moostest pärit Mihkel (15) on suurepäraseks näiteks, kuidas ühes suunas mõtlevate ja ühiste huvidega noortel võivad tekkida imelised ideed. Nimelt panid aasta aega tagasi laste ETNO laagris osalejad kokku bändi nimega Tradimus, mis sel aastal astus üles ka Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Katariina ja Mihkel. FOTO: Eve Naaber/Sakala

Kuidas te laagrist kuulsite?

Katariina: Olen laagris teist aastat. Minu vanemad on pärimusmuusika huvilised ja neile meeldib suurte ETNO (vanusele 16–30 eluaastat). Sealt tekkis soov leida sarnane laager, kus ka minuealised osaleda saavad.

Mihkel: Aastal 2018 osalesin ma Viljandis pärimusmuusika võistumängimisel ja auhinnaks kingiti pääse laste ETNO laagrisse. Pärast seda olen igal aastal laagris osalenud.

Milline laagrielu välja näeb?

Katariina: Nagu laagris ikka, magame kaasa võetud madratsil oma teki ja padjaga. Aga graafik on üsna tihe. Teeme palju proove, et kontsertideks valmistuda, kuid aega jääb ka seltsieluks. Näiteks käime looduses, tantsime või mängime õhtuti oma lõbuks pilli. Siit leiab uusi sõpru, kellega suhtleme aasta läbi. Ja üksi asi veel – toit on siin väga maitsev!

Mis pille te mängite?

Katariina: Karmoškat, nuppakordioni ja Mihkel mängib lisaks veel lõõtsa.

Kas oskasite kohe kuulmise järgi pilli mängida?

Katariina: Oskasin, kuid algus oli konarlik.

Mihkel: Käin alates kuuendast eluaastast Mooste rahvamuusikakoolis ja seal ongi selline metoodika, et mängitakse kuulmise järgi.

Mida laagris mängimine noortele annab?

Katariina: Siin mängides õpid leidma pillil uusi võimalusi, mida varem pole kasutanud. Samuti on huvitav kohtuda teiste muusikutega, kellelt võib saada põnevaid ideid.

Mihkel: Eesti pärismusmuusikat on võimalik mängida täiesti teises võtmes. Tavaliselt mängitakse folkmuusikat väikestes kollektiivides, aga meil on siin terve orkester. Soovitan laagrit ka neile, kes ei ole varem pärimusmuusikaga kokku puutunud.

Katariina: Meil on toredad juhendajad. Kes proovis hakkama ei saa, võib vaheajal abi küsida. Hindeid siin ei panda!

Kärstna mõis

Kärstna mõis kuulus sajandeid von Anrepite perele. Aastatel 1924–2014 tegutses mõisas Kärstna kool. Täna on mõisahooned aga vaba aja keskuseks, kus asub raamatukogu, perearstipunkt ja kohalike käsitööpood. Ajaloohuvilistel on võimalik kahes muuseumiruumis uudistada mõisa ajalugu ja Kärstna kooli lugu.

Mõisa aias on taastatud sajandeid tagasi rajatud imeline lilleaed, mille aluseks on võetud siiani säilinud joonised. Lisaks ümbritseb mõisa umbes kümnehektariline iidne ja liigirikas park.

Tagasi üles
Back