Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Koerad ulatavad politseinikele abikäpa

Dariushel (vasakul) oli põnev tutvuda koerajuht Risto ja tema truu kaaslase Maikiga. FOTO: Herman-Erik Isop / Postimees

Kas politseikoerad on tõesti nii karmid, nagu filmidest tunduvad? Postimees Juunior käis uurimas, missugused nad on ja milliseid ülesandeid täidavad. Meid võtsid vastu koerajuht Risto Kotkas ja neljakuune saksa lambakoer Maik.

Dariushel (7) kasvab kodus pooleaastane puudel Kompott. Nii tekkis poisil huvi, kas kõik koerad sobivad politseis töötama. Uurisime koeraomanik Ristolt, mille järgi koeri politseitöö jaoks valitakse. Saime teada, et kõige tähtsam on koerte puhul iseloom. Kutsikas peab olema avatud, uudishimulik, aktiivne ja sõbralik. Muidugi ei tohiks koer karta inimesi ega uusi keskkondi. Kutsikas on nagu väike laps, kes tahab õppida ja vahelduseks mängida. Samuti on politseikoertel ka füüsilised nõudmised – nad peavad olema piisavalt suured ja tugevad, et jõuaks pätti hammustada.

Muidugi on politsei ridades ka väiksemaid koeri, näiteks spanjeleid. Pisemad koerad küll pätti hammustama ei pea, vaid tegelevad peamiselt keelatud ainete otsimisega. Kahjuks politseikoerte nimekirjas puudleid veel ei ole, ka kassidele pole seni tööülesandeid leitud. Niisiis peab Dariush oma koera kodus ise kasvatama ja temaga koertekoolis käima.

Kool ja kontroll

Nii nagu lapsed, peavad ka politseikoerad koolis käima. Kuigi koerte õpingud kestavad kaks aastat, siis tegelikult pärast kooli lõpetamist õppimine ei lõppe. Pärast seda toimub kontroll, kas koer oskab täita kõiki ülesandeid, milleks ta on välja koolitatud. Muidugi õpivad nii koer kui ka omanik edaspidigi uusi asju. «Nii kaua, kui koer elab, nii kaua me üheskoos treenime ja mängime,» ütles koerajuht. Hindeid selles koolis ei panda, aga mõnikord on selgunud, et koer ikkagi ei sobi teenistusülesandeid täitma. Näiteks on juhtunud, et koer kardab laudu või lennukeid. Kahjuks hakkab see edasist treenimist ja töötamist segama.

Mõni koer võib olla aga hoopis unistaja – vaatab pidevalt taevasse ega soovi omanikuga koostööd teha. Paraku jääb koer seetõttu koolist kõrvale ja suundub tegelema teiste huvidega.

Maik tohib puurist väljuda ainult ühte sõna kuuldes. Selleks sõnaks on «Davai». Seekord sai Dariush endale olulise ülesande ja pidi ütlema käskluse. Maik kuuletus ilusti poisile. FOTO: Herman-Erik Isop / Postimees

Osavad abilised

Koerad on tänuväärsed abilised politseinike igapäevatöös. Näiteks aitavad koerad tihti kellegi jälgede otsimisel. Koera nina on politseitöös väga täpne abivahend. Alles hiljuti aitas politseikoer Karu tabada tanklaröövli. Pätt proovis küll ennast varjata, visates osa riideid seljast. Leitud riideesemed olid aga Karule asitõendiks ja ta hakkas osavalt nuuskides pätti otsima. Kuna sündmus leidis aset öösel, oleks inimesel olnud selle lahendamine märksa keerulisem, aga tänu koerale sai politsei kätte suuna, kuhu pätt võis liikuda. Õnneks tabasid politseikoer Karu ja politseinikud kurjategija kiiresti.

Kuidas aga õpetada oma koerale käsklusi, et ta oleks pea sama kuulekas kui politseikoer? Kõige praktilisem on koera treenida ikkagi söögiga. Nimelt ei mõista ta alguses, mida tähendab sõna «istu». Alguses tasub proovida mõne maiustusega. Hoida koeraküpsist käes ja proovida looma juhtida, seejärel öelda käsklus ja vajadusel aidata koer istuma. Vaikselt ja tasapisi saab koer käsklusest aru ning asub seejärel iseseisvalt tegutsema. «Mida rohkem koer oskab, seda rohkem ta ka kuuletub,» lisas Kotkas.

Eesti politseikoerad

Politseikoerad tegelevad näiteks kurjategijate, lõhkeainete, narkootikumide ja ka kadunud inimeste otsimisega.

Koertele õpetatakse tavaliselt paralleelselt kahte tööliini. Näiteks oskab koer ajada nii jälge kui ka otsida relva.

Eesti politseis on ka koer, kes tegeleb varastatud raha otsimisega. Tema nimi on Evra.

Nii nagu inimesed, suunduvad ka politseikoerad pärast tööd pensionile.

Eesti politseikoerte tegemistel saad pilku peal hoida Instagramis @eesti_politseikoerad.

Tagasi üles
Back