Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Intervjuu ⟩ Võistlejahingega Matz püüab esimest olümpiamedalit

Ujuja Matz Topkin. FOTO: Gertrud Alatare

Matz Topkin (23) on Eesti ujuja, kes sündis ühe terve jalaga. Noormehel puudub täielikult parem käsi, vasaku õla otsas on väike käekene. Samuti on tunduvalt lühem tema parem jalg. Sellest hoolimata on Matz edukas ujuja, kelle nimele kuulub isegi maailmarekord! Ta võttis osa paraolümpiamängudest Tokyos 24. augustist 5. septembrini.

Kuidas leidsid tee ujumiseni?

Ema pani mind ujuma, kui olin alles imik. Idee oli selles, et õpiksin enda keha paremini tundma ja liigutama. Lapsepõlves käisin vahelduva eduga ujumas, kuid selle kohta ma veel päris trenn ei ütleks. 12- või 13-aastasena hakkasin juba teadlikumalt trenni tegema.

Lähed oma elu esimestele paraolümpiamängudele. Mis tunne on?

Vaikselt hakkab närv sisse tulema. Ma ei suuda ära oodata, et olla kohapeal ja teistega rallitada. 2016. aastal, kui olid Rio paraolümpiamängud, jäin napilt tiimist välja. Mul olid olümpianormid küll täidetud, aga natukene liiga hilja. Kahjuks ei õnnestunud tol korral olümpiakohta saada. Juba viis aastat tagasi olin olümpiakohale päris lähedal. Loodan ja tõesti väga-väga tahan poodiumile tulla. Samas on seal teisi võistlejaid, kes on samuti väga heal tasemel ja eks kohapeal selgub, mis välja tuleb.

Matz Topkin basseini hüppamas. FOTO: Gertrud Alatare

Kuidas sa ennast motiveerid?

Treenin kuuel päeval nädalas. Mulle meeldib ujuda ja tahan olla milleski kõige parem. Mul on suur pere ja olen harjunud kogu aeg võistlema, kasvõi lauamängudes. Sporti on see hästi üle kandunud. Tahan kogu aeg rohkem, kiiremini ja paremini. Loomulikult on võistlemise juures suureks plussiks see, et saab reisida. Tänu ujumisele olen saanud käia maailmas ringi.

Kuidas sa argitoimetustega hakkama saad?

Kuna ma juba sündisin puudega, siis ei olnud mul n-ö harjumisperioodi, mis võib olla näiteks inimestel, kes kaotavad õnnetuse käigus mõne oma kehaosa. Ma olen kogu aeg selline olnud ja terve elu leidnud lahendusi erinevate asjade tegemiseks. Süüa ja kirjutada saan enda käega, pliiats, kahvel ja lusikas mahuvad ilusti kätte. Saan kenasti peaaegu kõik käelised tegevused tehtud. Loomulikult ei pruugi ma ulatuda ülemiselt riiulilt asju võtma, kuid siis teen nii nagu väikesed lapsed: toon tooli ja ronin selle peale. Katsun olla leidlik. Kui midagi on vaja ära teha, siis saab see ka tehtud! Peamine on see, et tuleb jääda rahulikuks ning mitte paanitseda. Noorena pigem vältisin abi küsimist. Nüüd teen ikka suu lahti ja palun abi, kui näen, et seda on vaja. Abi vajan näiteks tossupaelte sidumisel, see on keeruline. Talvel külmade ilmadega palun kellegi abi ka jopeluku kinnitõmbamisel. Iseenesest kodus saaksin sellega hakkama – laotan jope laua, diivani või tooli peale laiali, tõmban suuga luku pooleldi kinni ja ronin sinna sisse. Tänaval olen möödakäijatelt sellistes olukordades abi palunud. Õnneks inimesed ikka aitavad!

Kas ja kuidas oled toime tulnud kiusamisega?

Ma ei mäleta, et mind oleks kunagi puude pärast kiusatud. Mul on klassi- ja koolikaaslastega väga vedanud. Kõik on olnud väga vastutulelikud. Kiusamisega pole probleeme olnud. Ma olen ise nii suure iseloomu ja valju häälega. Kui tekkis klassikaaslastega mingeid lahkhelisid, siis pigem ikka muudel põhjustel.

Kellele hoiad olümpiamängudel pöialt?

Katsun olümpiat jälgida nii palju kui vähegi võimalik. Kahju on ainult sellest, et ajavahe on suur – kell kolm öösel väga ei taha telekat vaadata. Arvan, et nii palju kui võimalik, vaatan ja hoian pöialt kõigile eesti sportlastele.

Millega tegeled vabal ajal?

Siis kui aega leidub, energiat jälle väga ei leidu. Enamus ajast katsun mitte midagi teha. Puhata on hea. Mingit otsest vaba aja tegevust mul pole. Pigem vaatan sporti, mängin mänge ja veedan aega sõpradega.

Millest sa unistad?

Pigem hoian unistused enda teada ja vaikselt pürgin nende poole. Olümpiamedal on kindlasti üks unistus, mida soovin!

Mida soovitad noortele, kes tunnevad, et ei ole veel enda teed leidnud?

Minge kõik trenni, olge terved ja õnnelikud! Kindlasti peab spordiala meeldima. Kui üldse ei meeldi, siis pole mõtet ka teha!

Saavutused:

  • Paraujumise EMil 2021 pronksmedal
  • 2019 maailmarekord Berliini MK-etapil 100 meetri seliliujumises
  • 2018. aasta EMil võidetud hõbemedal 50 meetri seliliujumises

Paraujumise klassid:

Tiitlivõistlustel on sportlased jaotatud klassidesse vahemikus S1–S14. Klasside süsteem on vajalik, et erinevate puuetega sportlased saaksid võistelda võimalikult võrdselt. Ujumises on kümme klassi füüsilise puudega sportlastele. Mida väiksem on puude number, seda raskema puudega on tegemist. Seejärel on veel ka kolm pimedate klassi. Lisaks on eraldi klass vaimupuudele. Matz võistleb S4 klassis

Tagasi üles
Back