Sõbralikud robotid tahavad suhelda

Lisete Tagen
, Juuniori reporter
Copy
Robottolmuimeja ja kass.
Robottolmuimeja ja kass. Foto: www.flickr.com

Kas sina tead, kus saab näha roboteid? Robotid võivad olla masinlikud ja mõned aitavad meid ka kodudes, aga paljud robotid on välimuselt veidi hirmutavalt inimese moodi. Uurisime põhjalikumalt, milliseid roboteid leidub.

Robotid on masinad, mis on loodud selleks, et aidata inimesi teatud tööde tegemisel. Need suudavad teha ette antud ülesandeid kiiresti ja täpselt. Nii on robotid kasutusel näiteks majapidamises, tööstuses, sõjanduses ja meditsiinis. Lastele on kindlasti tuttavad ka mängurobotid ning mõned uurimisrobotid sõidavad eluolu uurima lausa Marsile.

Majapidamises on kasutusel mitmesuguseid roboteid. Koristustööd aitavad ära teha näiteks robottolmuimejad. Muru niidavad robotmuruniidukid ja akende pesemiseks on loodud aknapesurobotid. Kõik need on juba üsna populaarseks saanud ka eestlaste kodudes. Nii ei pea inimesed enam tüütuid koristustöid käsitsi tegema ja hoiavad sellega kokku väärtuslikku aega.

Arstile abiks

Järjest enam leiavad robotid kasutust meditsiinis. Mõnes haiglas on robotid kasutusele võetud näiteks operatsioonisaalides või patsientide abistamisel. Ida-Tallinna keskhaiglaski aitab robot kirurge seljaoperatsioonide tegemisel, olles justkui arsti assistent. Robotid aitavad vähendada inimeste koormust, seda eriti kriisiolukordades. Näiteks on Lääne-Tallinna keskhaiglas kasutusel desinfitseerimisrobot Ruudi, mis puhastab pindu viirusosakestest ja muudest pisikutest. Ka kirurgide töös on robotid vajalikud. Robotite abil saab teha täpseid sisselõikeid ja päästa inimeste elusid.

Robotid aitavad inimesi ka riskantsetes olukordades. Nii on loodud robotid, mis võimaldavad ligipääsu isegi tundmatutesse ja hirmuäratavatesse kohtadesse. Olgu selleks näiteks kosmos, süvameri, ohtlikud sõjakolded või kitsad tunnelid – kõikides nendes kohtades tulevad robotid kasuks. Näiteks on politseil kasutusel pommirobot, mille abil saab ettevaatlikult kindlaks teha, kas mingis paigas on tegemist pommiga. Vajadusel oskab pommirobot ka pommi kahjutuks teha. Nii ei valmista see enam kellelegi ohtu. Inimesel oleks seda märksa ohtlikum teha, sest mängus on ju inimelud.

Humanoidrobot Sophia.
Humanoidrobot Sophia. Foto: Vincent Yu

Inimese moodi

Humanoidiks nimetatakse robotit, mis jäljendab inimese käitumist. Neid roboteid kasutatakse sellistes olukordades, mis peavad inimtegevust jäljendama – seda kas kõndides, rääkides või teenindades. Humanoidroboteid oled ilmselt märganud filmides, nagu näiteks «WALL-E», «Terminaator» või «Raudhiiglane».

Humanoidide seas on üks viimase aja tuntumaid tegelasi Sophia, keda on tutvustatud üle maailma ja kes on andnud ajakirjanikelegi hulga intervjuid. Inimrobot on programmeeritud küsimustele vastama, silmsidet hoidma ja nägusid tuvastama. Samuti oskab ta ise näidata rohkem kui 60 erisugust näoilmet. Suhtlusaldis robot loodigi selle eesmärgiga, et ta oleks seltsiks eakatele või haigetele.

Tartu Ülikooli lastekliinikus on töötaja, kes näeb küll inimese moodi välja, kuid pole siiski lihast ja luust inimene. See on robot Pepper, kes aitab suhtlemis- ja eneseväljendusraskustega lapsi. Pepperil on olemas inimesega suhtlemiseks vajaminevad andurid. Nii saab robot tuvastada inimese isiku, nime ja isegi vanuse. Pepper õpetab lastele, kuidas olla sõbralik ja käituda viisakalt. Samuti annab robot tarka nõu sõprade leidmiseks ning rikastab laste sõnavara.

TÜ lastekliinikus kasutatakse laste suhtlusoskuste arendamiseks robot Pepperit. 
TÜ lastekliinikus kasutatakse laste suhtlusoskuste arendamiseks robot Pepperit. Foto: Sille Annuk
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles