30 aasta eest polnud TikToki ega veebimänge

Taavi koos oma ema Keilyga. Foto: Erakogu

20. augustil möödus 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Uurisime Taavilt (10) ja tema ema Keilylt, kes oli 1991. aastal samuti kümnene, mis on aastate jooksul laste eludes muutunud.

Kuidas sisustasid/sisustad enda vaba aega?

Keily: Mängisin naabrilastega õues, sõitsime jalgratastega ringi. Suvel käisime tiigis ujumas.

Taavi: Kui ma maal vanaema juures olen, meeldib mulle kõige rohkem hüpata batuudil ja uusi trikke harjutada. Linnas olles mängin arvutimänge.

Kuidas sõpradega ühendust võtsid/võtad?

Keily: Meie perel lauatelefoni ei olnud. Sõpradega rääkimiseks pidin neile külla minema, aga paljud minu sõbrad elasid 7 km kaugusel suuremas asulas, kuhu nii lihtsalt ei saanud.

Taavi: Sõpradega räägin online-mängudes ja helistan neile.

Kettaga telefon. Foto: Marko Saarm

Kuidas kuulsid/kuuled uudiseid?

Keily: Uudised levisid suust suhu, aga õhtune «Aktuaalse kaamera» vaatamine pereringis oli juba lapsepõlves rutiiniks. Teen seda siiani.

Taavi: Kõige kiiremini kuulen uudiseid TikTokis – inimesed kohe postitavad, kui midagi erilist toimub.

Kuidas kuulasid/kuulad muusikat?

Keily: Muusikat kuulasin raadiost, hiljem õppisin ära raadiost lugude lindistamise, siis kuulasin muusikat juba kassetilt.

Taavi: Varem kuulasin rohkem muusikat kõrvaklappidest YouTube’is.

Mis oli/on sinu lemmikraamat?

Keily: Mäletan peamiselt kahte raamatut: Dagmar Normeti «Une-Mati rannakülas» ja A. Milne «Karupoeg Puhh». Huvitaval kombel paeluvad mind praeguseni raamatud, mille sisekaanel on kaart.

Taavi: «Lotte reis lõunamaale».

Mis oli/on sinu lemmikfilm või telesari?

Keily: Mulle meeldisid Eesti Televisiooni telelavastused, näiteks «Väikevend ja Karlsson katuselt» ja «Hei, pöialpoisid!». Seal oli üks väga õudne rott – kes teab, see teab. «Pätu» oli ka tore.

Taavi: Mulle meeldivad kõik Harry Potteri filmid, olen neid väga palju vaadanud.

«Harry Potter ja Azkabani vang» Foto: IMDB

Kes olid/on sinu iidolid?

Keily: Meeldisid noored naisnäitlejad, aga päris iidoliks neid ei pea. Näiteks Piret Kalda või Merle Palmiste.

Taavi: Tom Holland, ta on näiteks ämblikmeest mänginud.

Milliste mänguasjadega mängisid/mängid?

Keily: Mul oli suur komplekt klotse, ehitasin nendest igasugu asju. Nukke mul ei olnud ja ega ma nendest puudust ka ei tundnud.

Taavi: Ma mängin praegu pop it’iga. Mänguasjadega eriti ei mängi enam.

Kuidas kooli läksid/lähed?

Keily: Kooli käisin bussiga, bussijaam oli meil üsna kodu lähedal, 300 meetrit kõndida.

Taavi: Ma käin kooli jalgsi, ratta või tõukerattaga. Elan koolile lähedal.

Kus oli/on kõige kaugem koht, kuhu oled reisinud?

Keily: Ma arvan, et kõige kaugem koht, kuhu olin oma kümne eluaasta jooksul reisinud, oli Kuressaare. Sinna on minu lapsepõlvekodust lausa 341 km!

Taavi: Egiptus ja Kanaarid.

Kas tundsid/tunned millestki puudust?

Keily: Mäletan, et kadestasin vallakeskuses elavaid lapsi, sest neil oli mänguplats ja alati kaaslasi, kellega koos õues mängida.

Taavi: Ma tunnen puudust sellest, et sõbrad ei viitsi õue minna ja midagi mängida. Kõigile meeldib arvutis olla, aga vahepeal peab ka õue minema.

Kelleks tahtsid/tahad saada?

Keily: Toidukaupade müüjaks. Mäletan, et mu lemmikmäng oli «pood» – meil olid tühjad topsid, joonistatud toidukaubad, mänguraha ja ostukorvid.

Taavi: Ma tahan saada suure laeva kapteniks.

Olulisi sündmusi Eesti iseseisvuse taastamisel

1939: Sõlmiti mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Sellega reguleeriti kahe riigi suhted. Leping sisaldas ka salajasi lisaprotokolle, millega määrati ära teiste riikide saatus. Selle kohaselt pidi Nõukogude Liit Eesti enda valdusesse saama.

1987: 23. augustil toimus Hirvepargi miiting, millega rahvas nõudis Molotovi-Ribbentropi pakti ja salaprotokollide avalikustamist. Lisaks arutati Eesti omariikluse taastamist.

1988: 10.–14. juunil toimusid Tallinna lauluväljakul öölaulupeod, kuhu kogunes isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest. Öölaulupidudest sai alguse ka mõiste «laulev revolutsioon».

1989: 23. augustil toimus Balti kett ehk Eesti, Läti ja Leedu ühine meeleavaldus. Balti riikide rahvad rivistusid ligi 675,5 km pikkuseks inimahelaks. Kett kulges Tallinnast Riiga ja edasi Vilniusesse. Ka selle eesmärk oli juhtida tähelepanu Molotovi-Ribbentropi paktile.

1991: 19. augustil toimus NSV Liidus riigipöördekatse, mille käigus üritati Mihhail Gorbatšovi tõugata NSVL presidendi kohalt. See tõi kaasa suured muutused poliitilises olukorras. 20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse arvata Eesti ametlikult Nõukogude Liidust välja. Just seda kuupäeva loeme Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks