Grete toob laulmisesse siirust ja positiivsust

Grete Vall. Foto: Herman-Erik Isop

Positiivsusest pakatav Grete Vall (9) on Järveküla kooli õpilane, kelles on peidus suur muusikahuvi. Laulmisega on ta tegelenud juba pisikesest peale ning esinemiste arv aina kasvab.

Gretet on muusika paelunud juba väiksest saati. «Alati, kui muusikat kuulsin, jooksin suurde tuppa tantsima ja laulma,» meenutas neiu, kelle jaoks ei olnud vahet, mis keeles või stiilis laulud olid. Kõik meloodiad panid kaasa tantsima ja laulma. See oli emale märgiks, et tüdruku huvi muusika vastu tuleb arendada, ning kolmeaastaselt alustaski Grete laulmist Taisi Rosenbergi loodud huvikoolis Taisi Laululapsed.

Grete arvates sobivad lauljaks need, kes ei karda teiste ees laulda, on seda tehes siirad ega jookse lavalt ära, kui sõnad meelest lähevad. Hea viis kõige selle harjutamiseks on esineda esmalt oma perele ja sõpradele. «Uut laulu õppides laulan tavaliselt emmele ette. Sõbrad ja teised pereliikmed kuulevad mind kontsertidel.»

Laulude õppimine

Laulude selgekssaamisega läheb tükk tööd ning Grete tõdes, et praktiliselt igas laulus on õppimise ajal mõni salm, mis kohe kuidagi ei taha selgeks saada. Selleks et kõik lõpuks meelde jääks, on neiul välja töötatud oma nõks. Ta laulab keerulised kohad kas hästi kõvasti või hoopis naljaka häälega. Järgmisel korral, kui ta sama laulu laulab, tuleb talle meelde see naljaka häälega lauldud koht, mis aitab ka laulusõnu meenutada.

Et kõik laulud oleksid eksimatult peas, tuleb neid pidevalt harjutada. Kui pole kaua laulnud, võivad mõne keerukama laulu sõnad ära ununeda. «Viis ei lähe mul kunagi meelest,» kinnitas tüdruk, kuid õnneks meenuvad ka laulusõnad pärast mõned korrad läbilaulmist kiiresti.

Kui Grete parasjagu ise ei laula, kuulab ta Spotifyst teisi artiste, nagu Liis Lemsalu, Getter Jaani või Ariana Grande, kelle hääleulatusest unistab ka Grete. «Ta laulab nii kõrgeid noote!» oli neiu vaimustuses. Kuid lavalise liikumise eeskujuks on tüdrukule Billie Eilish.

Billie Eilish. Foto: Richard Shotwell

Grete ei tea öelda, mitmel erineval laval on ta üles astunud, aga seni parim lavakogemus on tal Estonia kammersaalis. «Meil oli hooaja lõpetamine ja see oli tõesti hästi armas ja hubane lava,» meenutas neiu.

Vahel juhtub aga nii, et esinemise jooksul tuleb ette ka apsakaid. «Kui ma piisavalt ei keskendu, võivad esinemise ajal laulusõnad meelest minna,» rääkis ta häbenemata. Kuidas sellisest olukorrast välja tulla? Grete ei jookse sel puhul lavalt ära, vaid naeratab ja jätkab sealt, kust sõnad jälle meelde tulevad.

Veel jagas ta lugu, kui esines laval koos teiste lastega ja laulu ajal oli vaja teha ka liigutusi. Ühes kohas pidi peaga üles-alla rokkima ning neiul lendas suure hooga peavõru peast. Grete sai selle kiiresti kätte, pani pähe tagasi ja jätkas laulmist. «Siis oli mul tõsiselt piinlik,» tunnistas ta.

Taisi laululapsed

Tänaseks võtab muusikaga tegelemine päris palju Grete vabast ajast. «Taisi ja Anni juures õpin lisaks laulmisele ka esinemisjulgust,» rääkis ta. Pärast igat kontserti tunneb ta ennast mitu korda julgemana. Taisi huvikool on justkui Grete teine pere. «Koostöö on siiras ja aus ning ka negatiivsed asjad saame ära öelda. Taisi annab konkreetset tagasisidet ja see mulle meeldib,» jagub tüdrukul lauluõpetaja kohta vaid positiivseid sõnu.

Gretele sobib, et repertuaari valikul on lauluõpetajad vastutulelikud. Ta ei ole kunagi pidanud laulma midagi, mis oleks täiesti vastumeelne. «Kui on mõni lugu, mida tahan õppida, ütlen seda. Õpetaja vaatab laulu ulatuse üle ning kui see mulle sobib, hakkame seda õppima,» kiitis noor neiu. Teinekord pakub aga õpetaja ise välja mitu valikut, mille seast Grete sobiliku valib. Kõige uuem on Priit Pajusaare ja Leelo Tungla laul «Rebaseonu ja jänkuonu õhtusöök».

Grete on särtsakas ja silmapaistev laulja. Foto: Herman-Erik Isop

Aktiivne tüdruk käib laulmas kaks korda nädalas ning kolm-neli aastat on ta õppinud veel klaverimängu. Selle oskuse juures peab ta oluliseks võimalust end ise laulmise juures saata. Muidugi tuleb vilumuse saavutamiseks veel palju vaeva näha, kuid kodus ka niisama klimberdades on sündinud mõned päris tema enda välja mõeldud laulud.

Kuigi tüdruk soovib saada lauljaks, on tema elus tähtsal kohal ka hobused. Seetõttu on üks unistus saada ratsaõpetajaks. Ratsutamishuvi tekkis neiul viieaastaselt, kuid siis arvasid vanemad, et äkki see soov ajaga möödub. Nii siiski ei läinud. Koroonaajal, kui kõik teised kohad olid kinni, viidi Grete lõpuks Karjamõisa talli ratsutama.

Trennis käib ka tema parim sõbranna Hanna Jõeveer ning koos ratsutades on huvi hobuste vastu aina kasvanud. «Soov on hakata ka võistlemas käima,» teab Grete kindlalt.

lemmiktoit: pasta

hingeloom: hobune

lemmiktund: muusika, ujumine, liikumine ja käsitöö

laul, mis praegu kummitab: «Jänkuonu ja rebaseonu õhtusöök»

staar või eeskuju: Getter Jaani

Tüdruk, kelle sära tahaks maailmale näidata

Taisi laululaste huvikooli looja ja lauluõpetaja Taisi Rosenberg

Grete on huvikooli pikaaegne laululaps. Ta on alati olnud väga julge ning silmapaistev artist, kes naudib esinemist ja lauluvõistlustel osalemist väga! Temas peitub tõeline esinejahing, kes oskab publikut sütitada ja naerutada. Gretele meeldib suhelda väikeste laste ja loomadega. Ta on väga seltskondlik, kes ei pelga küsimusi küsida ja eluasjade üle arutleda.

Lisaks on Grete töökas. Ta soovib teha õpetajale rõõmu ning loomingulisi ülesandeid täita. Tema laulutundide juhendajad on Taisi Rosenberg, Ann Narva ja Rebekka Remmelgas. Grete õpib klaverimängu Joonatan Jürgensoni juures.

Grete on kahel korral võitnud Harjumaa laululapse võistlusel 7–9-aastaste vanusegrupis esikoha. Lisaks osalenud väga edukalt teleprojektis «Väikesed hiiglased». Jaanuaris ootab ees esimene esinemine telesaates «Tähtede lava». Ta on üles astunud meie huvikooli arvukatel kontsertidel, millest eriliselt meenuvad emadepäevakontserdid ansambel Curly Stringsiga, Getter Jaani ja Laura Põldverega. Tema sära ja kaunist lauluhäält tahaks kogu maailmale näidata!