/nginx/o/2021/11/22/14216119t1h87c5.jpg)
Sõrve poolsaarel asuv Küülikuküla on justkui omaette linnake, kus elavad nii küülikud, kanad kui ka nastikud. Sealsed elanikud ootavad uudistama nii väikseid ja suuri, kui ka saarlasi ja külalisi.
Uus hitt Saaremaal on Küülikuküla
/nginx/o/2021/10/18/14149135t1h4c10.jpg)
19. august 2021, 12:00
Küülikuküla tegutseb Saaremaal teist suve, kuid Valjalas elavad Jete (7), Sander (10) ja Isabel (12) olid seal esimest korda. Meid võttis vastu perenaine Maris Ool ja lõbus aastane Šveitsi valge lambakoer, keda kutsutakse hellitavalt Rebaseks.
«Koer on meil kaks jänest metsast ära päästnud,» alustas Maris juttu. «Suured jänesed hüppasid aedikust üle ja jooksid metsa. Koer piiras pikk-kõrvad sisse, jänesed tõmbasid ennast kehaga vastu maad ja koer hakkas haukuma. Läksin kohale ja saingi tuttsabad kätte,» tunnustas perenaine abilist.
Küülikuküla elanikud
Küülikukülla sisenedes tutvustas perenaine sealset korda. Nimelt võib igale külas olevale lontkõrvale pai teha, kuid selleks peab lastega kaasas olev täiskasvanu puuri ukse lahti tegema ning valvsalt jälgima, et elanik välja ei hüppa. Kui loomakesed silitatud, tuleb puuri uks taas sulgeda. Ja erinevaid puure ning maju Küülikukülas juba jagub. Lisaks võis suuremad jänkupojad puurist korvi panna ning tõsta aedikusse, kus oli veelgi mõnusam jäneseid vaadata ja paitada. Kõik puurid on ehitatud erinevateks majadeks ja Saaremaale kohaselt leidub seal teiste seas tuulik, kirik ja turuplats, kuid ka rongijaam ja küla oma Suur Tõll.
Metsatukas asuv Küülikuküla ei ole jäänud öösel toitu otsivatele metsloomadele märkamatuks. Külakeses olevad kaamerad fikseerivad kõik öised uudistajad, kelleks seni on olnud rebased ja kährikud. Kõik elanikud on tänaseni jäänud metsloomade poolt puutumata. Selle eest tuleb tänada peremees Kristjan Koppelit, kes on loomadele turvalised puurid ehitanud.
Majad on pikk-kõrvade suvekodud. Küülikuküla on avatud vaid suvel ning talveks viiakse loomad ja linnud lauta. Hooaeg kestab üldjuhul maikuust septembrini ja möödunud aastal jõudis jäneseid uudistama umbes 3000 külalist. Suurem osa huvilistest on siiani olnud eestlased, kuid pererahvas on vastu võtnud ka prantslasi ja itaallasi.
Kanad ja nastikud
Lisaks jänestele saab külas näha kanu. Uudishimulikumad saavad kanalasse sisse minna ning soovi korral linde kasvõi käe pealt kaerahelvestega toita. Õnnelik külastaja võib leida ka muna ning selle suveniirina kaasa võtta.
Kui jäneseid ja kanu on enamik lapsi ja täiskasvanuid näinud, siis nastikut igaüks looduses kohanud ei ole. Küülikukülas on nastikud aga kalajahil. Nimelt elavad külatiigis kogred. «Kui nastik saab kala kätte, tuleb ta saaki kaldale sööma,» seletas Maris. Pea iga päev näeb mõni külastaja, kuidas nastik lõunasööki kugistab.
Kuigi suvi veel kestab, mõlgutavad Maris ja Kristjan juba uue aasta plaane. Üks idee on üle tiigi ehitada trosslaskumine. Kuid mitte ainult! Järgmisel suvel võib Küülikukülla elanikke juurde tulla, näiteks kitsi või lambaid, keda oleks samuti tore vaadata ja paitada. «Millalgi võiks Küülikuküla piirata ka aed, et osa jäneseid saaks vabalt ringi hüpata,» unistas Maris.
Nastik
/nginx/o/2021/07/20/13929635t1hf5df.jpg)
Nastik on Eesti elav mürgitu madu, kes on umbes meetripikkune. Ta elab veekogude või niiskete metsade juures. Nastik toitub konnadest, kaladest ja ka hiirtest, kelle neelab alla elusana. Jahti peavad maod päeval ning öösel enamasti magavad. Nad ise võivad saagiks langeda toonekurele, kotkale, rebasele, nugisele või kährikule. Talvel nastikud magavad.