Reportaaž meiereist ⟩ Piim päevavalgust ei näe

Meierei laud on üks suur külmkapp. Nii püsivad piimad ja jogurtid jahedas, enne kui need poe poole teele pannakse. Töötajatel on seal ka soojal suvepäeval seljas päris paksud joped, et mitte külmetuda. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Piim, keefir ja hapupiim saavad paki sisse mööda pikki torusid. Tuleb välja, et piim ei näe päevavalgust enne, kui jõuab lapse pudru või kruusi sisse. Missugust imet piimaga tehakse, käisime uurimas Tartu lähedal Valio Laeva meiereis koos Meribeliga (14).

Lehmi lüpsavad farmides masinad ja sealt tuuakse piim suurtes autodes meiereisse. Meiereis saab piimast kodujuust, jogurt või hoopis keefir. Selleks et lastel oleks poest võtta piima ja muud head, surisevad ja sahisevad seadmed meiereis pidevalt. Meiereis valmistatakse kõike korraga tohutult palju. Kodujuustu tehakse katlas ühe hooga 18 tonni. Nii palju kaaluvad kokku neli elevanti!

Iga päev kõiki jogurteid ja kohupiimasid aga ei tehta. Igaks päevaks on olemas eraldi plaan. Plaanimine on päris keeruline töö, sest raske on ju ette näha, mille isu kellelgi parajasti tekib. Mõni kaup saab valmis eriti kiiresti. Piim ja kohvikoor teevad tehasele tiiru peale väga nobedasti. Jogurti tegemine võtab aega mitu päeva.

Kasulikud bakterid

Selleks et piimast saaks jogurt, läheb tarvis sõbralikke baktereid. Need tellitakse meiereisse suurte pakkidena ja meister lisab neid nii palju kui vaja. Mõnusas soojas piimas ärkavad bakterid üles ja asuvad seltsielu elama. Selle tulemusena saab piimast jogurt.

Head bakterid on kõhule vajalikud ning seepärast on jogurt tervisele kasulik. Kreeka jogurti kallal toimetavad veidi teistsugused bakterid kui tavalises jogurtis. Kodujuustu teevad jälle kolmandat moodi pisikesed mutukad.

Samas on ka selliseid baktereid, kes tervisele teps mitte head ei ole. Ka nende kohalolu kontrollitakse meierei laboris hoolega. Igaks juhuks jääb ports kaupa laborisse viieks päevaks veel soojale riiulile oma järge ootama. «Kui miski peaks hakkama hallitama või punnitama, siis on seda kohe näha,» rääkis tehnoloog Anne Saarna. Kuupäevad «parim enne» ja «kõlblik kuni» pannakse paika sealsamas, seda tehakse igaks juhuks väikese varuga. Meribeli arvates oli väga põnev, et on inimesi, kes saavad nende kuupäevade üle otsustada.

Piimapakid tehakse puhtaks valgusähvatusega. Pildil on läti keelsete kirjadega piimapakid, mis vuravad Tartumaalt lõuna poole. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Meiereis käib kogu aeg üks küürimine ja puhastamine. Enne kui piim tetrapaki sisse pannakse, saab pakk suraka ultraviolettvalgust, et see kõikidest mutukatest prii oleks. Kui piim on pakis, keevitatakse sinna peale kork – siis ei pääse enam ükski satikas piimale ligi. Taolise töö jaoks kasutatakse ultrahelihäält, mis on nii peenike, et inimese kõrv seda ei kuule. Nii ei ole korgi sulgemiseks vaja kasutada liimi või sulatada plasti.

Vaja programmeerijaid

Ka lastel on tehase töös oma tähtis roll. Aeg-ajalt mõeldakse meiereis välja uusi tooteid. Jogurteid ja kreeme saab alati põnevamaks teha. Uusi maitseid saavad hinnata ka lapsed, sest just nemad on sedasorti kraami peale kõige maiamad.

Töö meiereis on päris keeruline ja selle õppimine võtab aega mitu kuud. Kõige lihtsam amet on pakkimine, sealt edasi lähevad ülesanded üha keerukamaks. Piimatehas töötab ka öösel ja nii peab keegi alati platsis olema, et masinatel silma peal hoida. Masinaid, torusid ja ekraane, mida jälgida, on pööraselt palju. «Ka piimatehases on varsti vaja kõige rohkem programmeerijaid,» tõdes Laeva meierei juht Andrus Mölder. Kastide tõstmiseks on tehases koguni robot. «See on Robi, meie kõige uuem töötaja,» tutvustas Anne Saarna. Kõige parem meiereis töötamisel on aga tõik, et tööl olles saab süüa nii palju pudingut ja jogurtit kui hing ihkab.

Mölder rääkis, et lapsena jõi ta hea meelega ka toorpiima – sellist, mis pole tehases pakki pandud. Ta käis seda ise kolmeliitrise purgiga toomas ja väga mõnus oli. Täiskasvanuna meeldib talle rohkem keefir.

Meribel käis vaatamas, kuidas piim paki sisse saab. Tuleb välja, et see teekond läheb mööda torusid ja katlaid. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

HEA TEADA: «Kõlblik kuni» ja «parim enne»

Suurem osa toidukraamist saab ühel hetkel vanaks. Erandiks on siin mesi, mis on ka pärast kümneid või sadu aastaid mõnusalt magus. Ka sool on oma järge oodanud pool igavikku ja mõne aasta jooksul ei juhtu sellega midagi. Muu toidukaubaga peaks aga olema ettevaatlik.

«Kõlblik kuni» on range ja lõplik. Pärast seda kuupäeva ei tohiks enam toidukraami nahka panna, see võib olla tervisele ohtlik. Selle märkega on näiteks piima- ja lihatooted.

«Parim enne» on veidi leplikum märge. See annab mõista, et pärast märgitud kuupäeva ei pruugi toit enam olla piisavalt värske ja mõnus. Tervisele ei tohiks selle söömine aga ohtlik olla. Selle märkega on näiteks maiustused, maitseained ja jahud.