/nginx/o/2021/10/18/14149135t1h4c10.jpg)
Vahetusõpilase võtmine suurendab kultuuridevahelist mõistmist ning paneb mõtisklema oma väljakujunenud väärtushinnangute üle. Joonatan Lõoke (12) soovis vahetusõpilast, kuna tema vanem õde ja vend on kodust ära kolinud ja üksi oli lihtsalt igav. Tema peres oli Saksamaalt pärit Franca (17) juba seitsmes vahetusõpilane.
Franca on pärit väikesest kohast nimega Süpplingenburg, seega ei olnud talle probleem tulla elama Vääna-Jõesuusse, mis on elanike arvu poolest isegi suurem kui tema kodukoht Saksamaal. «Ma ei tea, kas mulle suures linnas elada üldse meeldikski,» mõtiskles neiu.
Aasta aega tagasi, kui Franca Eestisse tuli, ei teadnud ta meie kodumaast midagi. Kooliaasta jooksul jõudis neiu Eestimaaga tutvust teha. Ta külastas mitmeid linnu, nagu Narva, Viljandi, Tartu ja Kärdla, käis Trad.Attack!-i kontserdil ning tegi ära eesti keele B2-taseme eksami. Kusjuures kõige ilusamaks kohaks pidas Franca just oma vahetuspere kodukohta.
Koolis käis neiu Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassis ja vabal ajal Tabasalu rahvatantsuringis tüdrukute rühmas. Tegelikult, nagu ka kõik teised, oli ta suure osa kooliaastast paraku distantsõppel. «Tänapäeval tulevad kõik noored koos oma arvutiga, see ei olnud probleem,» kirjeldas pereema Kaie Lõoke distantsõpet nende peres. Keerulisem oli emotsionaalne pool. Nagu paljud vahetusõpilased, tuli ka Franca lootuses leida palju eesti sõpru, kuid see oli koroona tõttu keeruline.
Piim söögi kõrvale
Kui palusin Francal öelda, mis oli tema jaoks Eestis kõige imelikum, jäi tüdruk alguses vastuse võlgu. Kuid siis mõned asjad ikkagi meenusid. Näiteks polnud ta varem näinud, et söögi kõrvale juuakse piima. «Igal pool juuakse piima, sa lihtsalt pole näinud!» vaidles Joonatan, kuid see argument Franca arvamust ei mõjutanud. Veel oli sakslanna jaoks imelik, et Joonatani sünnipäevahommikul lauldi noormehele sünnipäevalaulu. «Saksamaal me nii ei tee.»
Võõrkeelt õppides võib mõni sõna või väljend kõlada eriti naljakalt. «Sõitsime autoga mööda Eestimaad ja ma ütlesin, et tee läheb sinka-vonka. Pärast seda Franca naeris lausa südamest,» naeris ka pereema, kui seika meenutas.
Pereema Kaie julgustab peresid vahetusõpilast võtma ning lükkab ümber hirmud, et vahetusõpilasega koos ei saa enam oma mugavat elu elada või otsusega kaasneb liiga suur vastutus. «Muidugi tuleb temaga arvestada, kuid mida mugavamalt pere oma elu edasi elab, seda toredam vahetusaasta tuleb,» teab pereema, kes on võõrustanud lapsi nii Hollandist, Türgist, Saksamaalt kui ka Mehhikost.
Mine vahetusõpilaseks
Ka Joonatanil on plaanis välismaal vahetusaastal osaleda. «Soov on minna kas Rootsi või Kanadasse,» unistas poiss. YFU õpilasvahetusse saavad kandideerida noored, kelle vanus on vahemikus 14–18 aastat. Aasta aega teises kultuurikeskkonnas olemine annab noorele meeldejääva kogemuse.
Kui sindki selline asi huvitaks, võiks esimese sammuna ideest rääkida oma vanematele ning uurida, millistesse riikidesse ja mis tingimustel vahetusõpilasi vastu võetakse. Kui pärast eeltööd on huvi vahetusaasta vastu ikka alles, tasub täita taotlusankeet, mida saab esitada YFU kodulehel aasta ringi.
Lisaks saad pakkuda YFU-le end vabatahtlikuks või suisa vahetuspereks. YFU vabatahtlikuks saamise eelduseks on tahe ja soov vabatahtlik olla. Vabatahtlikkus on organisatsiooni üks peamisi tegevuspõhimõtteid ja ka suuremaid väärtusi. See kogemus annab võimaluse näha õpilasvahetuses osalevaid noori ja peresid, osaleda põnevatel üritustel või aidata neid korraldada, saada uusi teadmisi ja oskusi ning väärtuslikke tutvusi üle kogu maailma.
Õpilasvahetus Eestis
Kui aasta välismaal tundub veel liiga hirmutav, võid esmalt proovida lühemat õpilasvahetust Eestis, mõnes teises linnas. Seda korraldab VeniVidiVici, mille peamine suund on õpilasvahetuste ning tasuta e-keelepraktikate organiseerimine Eestis. Mõlemas programmis oodatakse osalema 7.–12. klassi õpilasi. Õpilasvahetus kestab vastavalt noore soovile kas üks, kaks või neli nädalat koolis, mille noor valib 182 õppeasutuse seast üle Eestimaa. Virtuaalsel keelepraktikal osaleb noor oma kodust ning see annab võimaluse väljaspool koolitunde praktiseerida oma eesti või vene keele oskust.