Britta Truu on Saaremaa ühisgümnaasiumi 6. klassi tüdruk, kes uuris lemmikloomade pidamist oma kooli õpilaste seas. Võrdluseks oli tal 25 aastat tagasi koostatud uurimistöö ning nüüd sai tüdruk vaadata, kuidas on lemmikloomade arv kodudes muutunud.
Saaremaal leidub hulganisti kassisõpru
Idee teha uurimistöö lemmikloomadest tuli Britta sõnul töö juhendajalt, kellega koos harjutas tüdruk loodusõpetuse olümpiaadiks. Õpetaja kuulis Britta lemmikloomadest ning pakkus välja teha samal teemal õpilasuurimus. Kevadel võitis Britta oma uurimistööga õpilaste teadustööde riiklikul konkursil kolmanda preemia põhikooliastmes.
Britta sai uurimistöös «Lemmikloomad Saaremaa ühisgümnaasiumi 1.–9. klassi õpilaste kodudes aastatel 1996 ja 2021» teada, et 25 aasta jooksul on kodudesse juurde tulnud uusi lemmikloomaliike. Samuti on võrreldes 1996. aastaga kodudes rohkem koduloomi.
Rohkem kasse
Selgus, et kui 25 aastat tagasi oli kõige populaarsem lemmikloom koer, siis nüüd on see muutunud. Tänapäeval leidub Saaremaa kodudes rohkem kasse kui koeri. Aastatega on lisandunud ka eksootilisemaid koduloomi, näiteks kilpkonnad, viirpapagoid ja maod.
«Populaarseteks loomadeks on ka kalad, küülikud ja kilpkonnad. Mõnel õpilasel oli lemmikloomaks isegi madu, ämblik, kalkun või kitsed,» tõi Britta välja. Tüdruk peab uurimistöö kõige huvitavamaks faktiks just seda, et kodudesse on lisandunud rohkem eksootilisi lemmikuid.
Lisaks lemmikloomade arvule uuris Britta lemmikute nimesid. Kui 25 aastat tagasi olid kõige populaarsemad koeranimed Lessi, Tommi või Rex, siis nüüd on pandud neile huvitavamaid ja kohati inglisepärasemaid nimesid. Näiteks on mõni kutsikas saanud nimeks Elton John I, Vürst, Vanamees või Ilueedi. Sagedasemad kassinimed olid varem Mustu, Miku ja Nurru, nüüd aga pannakse kassidele põnevamaid nimesid. Britta arvates olid vahvamad nimed Kalli-Kalli, Lusti-Leena, Öö ja Päev ning Õnn ja Rõõm.
Kui loomi polegi
Põhjuseid, miks paljudes kodudes üldse loomi ei leidu, on mitu. Levinumaks põhjuseks tõid noored uurimistöös välja tõuloomade kõrge hinna ja ülalpidamise kulud. Samuti ei soovi mõned lapsevanemad koju lemmikloomi. Võrreldes 1996. aastaga esineb nüüd inimestel rohkem allergiaid, mistõttu ei saa kodulooma võtta. Huvi pärast uuris Britta kooliõpilaste seas ka seda, kas nad oleksid nõus oma lemmiklooma müüma või kinkima. Mõlemal aastal vastas suurem osa õpilastest, et nad pole seda nõus tegema. Põhjenduseks tõid noored välja, et koduloomad on pereliikmed ning on neile väga kallid ja armsad.
Brittal endal on kaks viirpapagoid, kass ja koer. Tüdruk arvab, et tulevikus hakkavad inimesed kodudesse võtma veelgi rohkem eksootilisi ning ka taluloomi. Samuti arvab neiu, et aastate pärast pole kodudes enam esindatud üks või kaks loomaliiki, vaid neid on juba kordades rohkem. Muidugi rõhutas Britta, et enne lemmiklooma võtmist tasub otsust põhjalikult kaaluda. «Enne lemmiklooma võtmist tuleks kindlasti arvestada rahaga, sest vaja on ju toitu ning ravimeid. Lisaks kulub lemmiklooma peale palju aega ning tema eest tuleb palju hoolt kanda,» lisas tüdruk.
Milliseid erilisi lemmikloomi inimeste kodudes leidub?
- deegu
- kalkun
- nümfkakaduu
- kääbushamster
- ämblik