Matilda teab, mis teeb meid õnnelikuks

Fotol vasakul Matilda Mägi, paremal Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Foto: Erakogu

Matilda Mägi (15) Tartu Miina Härma gümnaasiumist kirjutas põneva uurimistöö selle kohta, kuidas olla õnnelik. Ta küsis ka sõpradelt ja koolikaaslastelt, mis neid õnnelikuks teeb ja kui kaua see tunne kestab. Tehtud töö eest teenis ta hulga auhindu õpilaste teadustööde konkursil.

Igasuguse uurimistöö tegemine algab sellest, et tuleb läbi lugeda ports raamatuid, mis on sel teemal kirjutatud. Lugemine läks Matildal libedalt, sest teema on ju tohutult põnev ja puudutab igaüht. Lugedes sai tüdruk teada, et õnnetunnet on kahte sorti. Lühiajalist rõõmu pakuvad meile käega katsutavad asjad. See tunne tekib, kui sööme šokolaadi, saame ägeda uue vidina või suure summa raha. Taoline õnnetunne ei kesta kahjuks kuigi kaua. Ilmselt on seda kogenud igaüks.

Isegi kui me väga usume, et mõni suur elumuutus teeb meid õnnelikuks, siis alati see nii ei ole. Õnnetunne lotovõidust kestab päris lühikest aega, ainult kolm kuud. «See oli tööd kirjutades kõige suurem üllatus. Tuleb välja, et pärast kolme kuud on nii lotovõitja kui ka näiteks halvatuks jäänud inimene oma õnnetundega nullpunktis tagasi,» kirjeldas Matilda. «Kolm kuud on ju nii lühike aeg. Samas kui meenutan, et väiksena soovisin väga mingeid mänguasju, siis veidi mängisin ja mõne aja pärast oli see toanurgas. Kui mõtlema hakata, siis olen seda ise kogenud.»

Kvaliteetaeg

Et end pikemat aega hästi tunda ehk teist sorti õnnetunde saavutamiseks on vaja veeta aega koos kallite inimestega, olla heades suhetes ja tegeleda südamelähedaste hobidega. Mõni suur saavutus käib ka asja juurde. Püsiva õnnetunde jaoks on kõige tähtsam hea, sõbralik ja avatud läbisaamine kallite inimestega.

«See tähendab, et peame julgema olla haavatavad ja näitama endast mitte nii perfektseid külgi. Peame tunnistama oma vigu ja mõistma, et eksimine on osa elust,» rääkis neiu. «Kui esitleme endast ainult ilusat pilti ja meie suhted inimestega tekivad ainult selle põhjal, siis see kõik ei tee meid väga õnnelikuks.» Tähtis on ennast armastada just sellisena, nagu sa oled. Siis on ka suhted armsate inimestega paremad.

Matilda avastas, et tähtsal kohal on ka tänulikkus. Mõnikord inimesed arvavad, et kõigepealt peavad täituma soovid ja siis saab kõige selle eest olla tänulik. Soovid on paraku lõputud ja kõik neist ei täitu eales. Nii võib juhtuda, et me ei olegi kunagi tegelikult õnnelikud. Õnn tuleb siis, kui oleme tänulikud selle üle, mis meil juba olemas on. «Peame olema tänulikud ka väikeste asjade eest,» lisas tüdruk.

Tänulikkust saab harjutada. Näiteks võib iga päev kirja panna midagi, mille eest oleme tänulikud. Samuti võiks olla harjumuseks enda jaoks oluliste inimestega koos midagi toredat teha ja neile rääkida, kui kallid nad on. Matilda ise on tänulik toredate vanemate eest, kes teda kõiksugu ettevõtmistes toetavad.

Noored teavad asja

Uurimistöö üks osa oli küsimustik. Töö autor päris sõpradelt ja koolikaaslastelt, mida tähendab nende jaoks õnnelikkus, mida nad saaksid ise teha, et olla sagedamini õnnelikud ja kui kaua on nad tundnud mõne asja saamisest rõõmu. Lisaks said vastajad hinnata, kui tähtis on nende jaoks sport, looduses viibimine, aja veetmine perekonnaga, muusika, ostlemine ja kõik muu põnev.

Treening teeb rõõmsaks! Foto: Shutterstock

Tuleb välja, et lapsed teavad päris hästi, mis on õnn, ning nende jaoks oli väga oluline perega koos aega veeta. Vastajad olid vanuses 10–19 eluaastat ja mida vanem vastaja, seda olulisemaks pidas ta puhkust. Ka spordiga tegelemine oli suurele osale lastest tähtis ja tegi neid rõõmsaks. «Mind üllatas see, kui kõrgelt hinnati looduses viibimist,» märkis Matilda.

Kuna tema töö oli kenasti ja korralikult tehtud, sai ta selle eest päris mitu auhinda. Töö jäi silma Tartu Ülikoolile, sotsiaalministeeriumile ja Tervise Arengu Instituudile. Sügisel saab Matilda oma uurimistööst rääkida ka suure publiku ees, sest ta astub üles üritusel TEDx Tallinn. Seal saavad sõna paljud huvitavad esinejad, kes jagavad oma mõtteid. Matildal on mõni kuu aega, et esinemiseks valmistuda. Ühe osana sellest püüab ta ka ise elada nii, et olla õnnelikum.

Kuidas elada õnnelikumat elu?

• Iganädalane trenn aitab meeleolu tõsta.
• Magada tuleks piisavalt.
• Tänutunne kõige selle eest, mis juba olemas on, aitab meeleolu hoida.
• Kui märkad teiste juures head ja neid selle eest kiidad, siis on ka endal tuju parem.
• Vahel lähevad asjad viltu ja meel mõruks. Sellest ei maksa välja teha, vaid tuleb mõelda, et ikka juhtub.