Rebased ampsavad hea meelega ka ploome ja tikreid ning neidki saab just inimeste aedadest. Mõnikord on aias kompostihunniku kallal ka hiired ning rebasel on siis eriti rikkalik õhtusöök käepärast. Ida-Virumaal Toilas juhtus, et suvitajad toitsid siin-seal rebaseid. Nad muutusid seepeale väga julgeks ja hakkasid juba kohalikelt söögipoolist nõudma. Linnades ongi rebastel eluks vaja tavaliselt väiksemat ala kui metsas.
Hakkaja rebane võib ka metskitse nahka panna. Üldiselt meeldibki metskitsedele linnaelu just seetõttu, et seal on vähem loomi, kes neile hammast ihuvad. Virumaa Teataja kirjutas paari aasta eest, kuidas Rakvere vahel silkas ringi kitsekari. Rakvere jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak sõnas, et metskits on kergesti kohanev loom, kes saab üsna kiiresti aru, kus tal on hea ja turvaline olla. «Võimalik, et keegi paneb neile lisatoitu ja seepärast on nad linnas,» märkis ta. Aias kitsed väga palju pahandust ei tee. «Nad on ikka rohusööjad, aedvili neid eriti ei huvita. Kitsed võivad napsata küll mõne õunapuu võrse, kuid kindlasti teevad nad vähem kahju kui jänesed. Olen kuulnud, et neile meeldivad kalmistud, sest inimene viib sinna aasta ringi värskeid lilli, mille nad meelsasti nahka panevad,» lisas Villak.
Kui rebased ja metskitsed on õppinud inimeste lähedust oma huvides ära kasutama, siis koprad harjuvad meluga lihtsalt ära ega lase ennast inimestest segada. Nad on toidu suhtes valivad ning näksavad hea meelega puukoort, võrseid ja rohttaimi – sellega inimesed neid kuidagi aidata ei saa. Ka oma elamise ehitavad nad kindla peale ise. Ukse meisterdavad nad vee alla ja pesa on mõnusalt kuival. Kui aga paras veekogu on linnas, siis on julgemad koprad nõus elama ka Tallinnas Pirital.