/nginx/o/2020/11/11/13469740t1h9170.jpg)
Inimesed on kogunenud linnadesse elama, sest mõneti on elu seal mugavam. Koolid, poed ja ujulad on lähedal ja seal on tore käia. Tuleb välja, et ka paljud loomad on linnaeluga ära harjunud ja tunnevad end inimasustuse keskel päris hästi. Miks tahavad loomad linnas elada?
Mõned loomad on linnaeluga nii ära harjunud, et elavad kauem ja on krapsakamad kui nende liigikaaslased metsas. Kõigil loomadel on kindlasti eluks vaja toitu. Linnas elades tulevad paremini toime need loomad, kes toidu suhtes liiga valivad ei ole. Rotid söövad pea kõike seda, mis inimesedki ja rõõmustavad nii pirukate kui ka porgandite üle, mis inimestest järele võivad jääda.
Eesti linnades veel pesukarusid ei ole, aga ka nemad on toidu suhtes üsna valimatud ning nahistavad rõõmuga prügikastides. Silmavaade on neil loomadel küll armas, aga üldiselt peetakse neid suure prügilembuse tõttu maailma linnades parajaks nuhtluseks.
Püsivad ja ajutised külalised
Oravad seevastu suudavad linnaparkides omal käel toime tulla ning inimeste pakutu on neile vaid kirsiks tordil. Linnas saavad hästi hakkama just pisemad elukad. Hiirel on ju palju lihtsam märkamatult toimetada kui karul või põdral. Suvel eksis üks põder Viimsis toidupoe parklasse ja elevust oli sellest kui palju. Haaberstis ringi mütanud karu püüdmiseks korraldati aasta eest koguni suurejooneline päästeoperatsioon. Sellised loomad ei ole linna põlisasukad, vaid eksivad sinna kogemata. Tavaliselt võtavad taolise seikluse ette nooremad loomad, kelle ema on otsustanud nad omapäi laia ilma saata. Varem või hiljem peavad nad metsa tagasi minema.
/nginx/o/2020/11/26/13497622t1ha6e9.jpg)
Jänesed ja rebased on ennast linnas sisse seadnud püsivalt. Nii mõnigi rebane toimetab näiteks Tallinnas Kadrioru pargis ja Tartus Supilinnas. Inglismaal Londonis elab koguni tuhandeid rebaseid. Toidupoolist leiavad rebased prügikastist, aga mitte ainult. Nad noolivad ka teisi loomi, kes linnas elavad. Kaubaks lähevad kanad, keda ka linnakodudes üha enam peetakse. Rebane oskab päris kõrgele hüpata ning saab aiast üle.
Rebased ampsavad hea meelega ka ploome ja tikreid ning neidki saab just inimeste aedadest. Mõnikord on aias kompostihunniku kallal ka hiired ning rebasel on siis eriti rikkalik õhtusöök käepärast. Ida-Virumaal Toilas juhtus, et suvitajad toitsid siin-seal rebaseid. Nad muutusid seepeale väga julgeks ja hakkasid juba kohalikelt söögipoolist nõudma. Linnades ongi rebastel eluks vaja tavaliselt väiksemat ala kui metsas.
Kiired kohanejad
Hakkaja rebane võib ka metskitse nahka panna. Üldiselt meeldibki metskitsedele linnaelu just seetõttu, et seal on vähem loomi, kes neile hammast ihuvad. Virumaa Teataja kirjutas paari aasta eest, kuidas Rakvere vahel silkas ringi kitsekari. Rakvere jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak sõnas, et metskits on kergesti kohanev loom, kes saab üsna kiiresti aru, kus tal on hea ja turvaline olla. «Võimalik, et keegi paneb neile lisatoitu ja seepärast on nad linnas,» märkis ta. Aias kitsed väga palju pahandust ei tee. «Nad on ikka rohusööjad, aedvili neid eriti ei huvita. Kitsed võivad napsata küll mõne õunapuu võrse, kuid kindlasti teevad nad vähem kahju kui jänesed. Olen kuulnud, et neile meeldivad kalmistud, sest inimene viib sinna aasta ringi värskeid lilli, mille nad meelsasti nahka panevad,» lisas Villak.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/06/14187334t1h58db.png)
Kui rebased ja metskitsed on õppinud inimeste lähedust oma huvides ära kasutama, siis koprad harjuvad meluga lihtsalt ära ega lase ennast inimestest segada. Nad on toidu suhtes valivad ning näksavad hea meelega puukoort, võrseid ja rohttaimi – sellega inimesed neid kuidagi aidata ei saa. Ka oma elamise ehitavad nad kindla peale ise. Ukse meisterdavad nad vee alla ja pesa on mõnusalt kuival. Kui aga paras veekogu on linnas, siis on julgemad koprad nõus elama ka Tallinnas Pirital.
Arvatakse, et linnas saavad paremini hakkama nutikamat sorti loomad. Linnaruum muutub sagedasti ning seal tuleb palju ümber õppida. Selgeks tuleb saada nõksud, mida loomaemad oma lastele õpetada ei oska, näiteks kuidas autoteel ellu jääda, prügikaste lahti kangutada või ööhämaruses koeratoitu otsida. Tihtipeale on loomad õppinud tegutsema hilisemal ajal, kui inimesi liigub vähem. Mõned linnud on linnas elades õppinud isegi laulma kõrgemaid noote, et nende hääl ikka liiklusmürast üle kostaks.
HEA TEADA: Mida teha, kui näed linnas metslooma?
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)