Põnev teada ⟩ Kuidas toimib narkoos?

Süstal. Pilt on illustreeriv Foto: Artyom Geodakyan /TASS/Scanpix

Kas oled kunagi hambaarsti juures kogenud, kuidas pärast väikest süsti muutub suu tuimaks? Või ehk isegi operatsiooni täiesti maha maganud? Selleks et me valu käes ei kannataks, kasutavad arstid narkoosi. Tartu Ülikoolis arstiks õppiv Laura Lambut selgitas Juuniorile, mida see endast kujutab.

Mis on narkoos?

Narkoosis olev inimene paistab pealtnäha magavat. Siiski on narkoos palju keerukam kui lihtsalt sügav uni. Lisaks teadvuse kaotusele eemaldab narkoos valu, lõdvestab lihased ning takistab uute mälestuste teket. Erinevalt unest ei saa narkoosist inimest äratada teda kõnetades või raputades. Narkoosist ärkamiseks on vajalik, et narkoosiarst lõpetab patsiendile narkoosiravimite manustamise.

Kuidas narkoos toimib?

Inimese ajus on miljardeid närvirakke, mis pidevalt üksteisega suheldes infot vahetavad. Seda võib ette kujutada umbes nagu klassitäit lapsi, kes omavahel räägivad, naeravad ja mängivad. Narkoosi ajal väheneb aga ajus olevate närvirakkude aktiivsus. Klassiruumi näite puhul tähendaks see, et ruum oleks endiselt lapsi täis, kuid kõik oleksid seal tasakesi ning ainult aeg-ajalt kostaks kellegi vaikset sosinat.

Mis protseduuridel kasutatakse meditsiinis enamasti narkoosi? Kas see on inimese tervisele turvaline?

Näiteks lihtsa nahahaava õmblemiseks kasutatakse ainult kohalikku valuvaigistit. See tähendab, et tuimastatakse ainult üks koht kehas. Mõne protseduuri puhul on oluline kasutada rahustava toimega aineid, et patsiendile ei jääks ebameeldivaid mälestusi. Suurte operatsioonide puhul, mida tehakse näiteks kõhus, kasutatakse üldnarkoosi ehk pannakse inimene täitsa magama. Tänapäeval on narkoos äärmiselt turvaline ning seda kartma ei peaks.

Kuidas üldse narkoosimeetodid loodi ja kas nende algusajal oli ka midagi teisiti?

Ennemuistsel ajal võidi operatsiooniks vajaliku teadvusekaotuse saavutamiseks patsienti näiteks nuiaga pähe lüüa. Nagu arvata võib, ei olnud selline meetod kuigi ohutu. Narkoosi puudumisel oli patsiendi kannatuste vähendamiseks oluline ka kirurgi kiirus. Seepärast võis tol ajal teatud operatsioonide pikkust lugeda vaid sekundites. Sellise metoodikaga aga ei olnud väga häid tulemusi oodata.

Esimese õnnestunud narkoosi viis avalikult läbi hambaarst William T. Morton aastal 1846 Ameerika Ühendriikides. Protseduuri käigus hingas patsient sisse eetrit, mis narkoosi esile kutsus. See võimaldas kirurgil segamatult eemaldada patsiendi alalõual olev kasvaja. Kuigi eetrit narkoosi viimiseks juba ammu ei kasutata, pandi selle demonstratsiooniga algus tänapäevasele narkoosile.

Laura Lambut õpib Tartu Ülikoolis arstiks. Foto: Erakogu

Kuhu narkoosi ajal valu ja tundlikkus kaob?

Selleks et meil oleks võimalik valu tunda, on vaja, et kahjustada saanud keha piirkonnast jõuaks see informatsioon mööda närve ajju. Närvid on nagu inimkehas olevad elektrijuhtmed, mille kaudu info saab keha ühest piirkonnast teise liikuda. Näiteks noaga näppu lõigates registreerivad sõrme otsas olevad närvirakud valusignaali. See signaal edastatakse mööda närve peaajusse ning alles siis saame ka ise valust teadlikuks. Sellest võime mõelda nagu lülitist lambi põlema panemisel. Näppu lõikamine oleks siinkohal kui lüliti vajutamine. Kui oleme lülitit vajutanud, liigub info mööda elektrijuhtmeid lambini ning lambipirn läheb põlema. Valuvaigisti ülesanne on takistada valutunde jõudmist valu saanud piirkonnast ajju. Seega võime näppu lõigata, ilma et midagi tunneksime. Lüliti ja lambi näite puhul oleks see kui olukord, kus vajutame lülitit, kuid kuna elektrijuhe lüliti ja lambi vahel on katki, ei lähe lamp põlema. Valuvaigisti kuulub iga narkoosi hulka.

Kas narkoosis olles nähakse ka unenägusid?

Pärast anesteesiat ütleb umbes iga viies inimene, et nägi unenägusid. Küll aga ei ole päris lõpuni selge, miks narkoosis unenägusid nähakse. Unenägude nägemine on seotud narkoosist ärkamise perioodiga ning ei sõltu anesteesia sügavusest. Sagedamini mäletavad narkoosist ärkamisel unenägusid inimesed, kes ka muidu tihti unenägusid näevad. Anesteesiaga seotud unenäod ei ole tavaliselt seotud tehtava operatsiooniga, vaid on meeldivad, näiteks nähakse und perekonnast ja vaba aja veetmisest. Narkoosi ajal unenägude nägemine on üldjuhul meeldiv ja ohutu kogemus.

Olulisi mõisteid

Narkoos ehk anesteesia: keha tundlikkuse n-ö väljalülitamine, mida kasutatakse operatsioonide või muude valulike protseduuride puhul. Narkoos jaguneb kaheks. Lokaalse ehk kohaliku anesteesia puhul tuimestatakse süstiga väike kehapiirkond, näiteks hambaarsti juures. Üldanesteesia puhul tuimestatakse suurem kehapiirkond, näiteks opereerides. Inimene võib siis magada või olla ärkvel, kuid ei suuda end väga liigutada ega tunne valu.

Kirurg: arst, kes ravib haigusi ja vigastusi operatsioonide abil.

Närvirakud: peaaegu igal pool kehas asuvad rakud, mis edastavad näiteks puudutuse kaudu saadud infot peaajusse. Nende abil teame muu hulgas, kuidas reageerida külmale või kuumale.