:format(webp)/nginx/o/2021/11/23/14218664t1h7b4a.jpg)
Teele ja Toots on eestlastele nii tuttavad tegelaskujud, et neid eraldi tutvustada pole tarvis. Ka mälumängudes esitatakse tänaseni küsimusi kirjanik Oskar Lutsu teose «Kevade» kohta. Jõgevamaal Palamusel asub Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, kus saab tutvuda «Kevadega» põimunud talurahva koolieluga Eestis 19. sajandil.
Muuseumi direktor Arne Tegelmann tõmbas meiega kohtumise puhul selga köstririided, mis tekitas tõelise ajas rändamise tunde. Muuseumi hoovis on kaks peamist maja: aastal 2018 avatud peamaja ning aastal 1873 valminud koolimaja, mis on renoveeritud.
Peamajas on palju avastamist nii noortele kui ka vanematele külastajatele. Kel huvi, saab kuulata Oskar Lutsu ette loetud «Kevadet» või vaadata dokumentaalkaadreid filmi «Kevade» kohta, kus režissöör Arvo Kruusement ja näitlejad jagavad oma meenutusi. Kõlavad ka filmis tuntuks saanud meloodiad, nagu näiteks «Kui mina alles noor veel olin».
Kes on kuulnud lugusid kurikuulsatest Tootsi taskutest, saab julge külastajana tema taskud läbi sobrada ja ise veenduda, kas neis peituvad esemed on ikka praktilised. Tuleb küll tõdeda, et koerakutsikat tema põuest siiski ei leia.
Kindlasti mäletavad «Kevadet» lugenud või sellest filmi näinud külastajad ka tagasihoidlikku Arnot ja tema viiulit. Muuseumisse on üles seatud vaikne nurgake nootide ja viiuliga. Pilli saab käes hoida ja proovida Arno eeskujul ka mängida. Kes nii julge ei ole, saab meenutada kauni muusikaga filmiklippe.
/nginx/o/2021/11/23/14218665t1h714e.jpg)
Vana koolimaja
Sisenedes väärikasse koolimajja, tekib tunne, et välisjalanõudega ei sobigi edasi minna. Kõik sealsed ruumid on puhtad ja sisustatud kauni mööbliga. Nimelt elas toona koolimajas ka köster Aleksander Georg Nieländer koos abikaasa Olga, poja ja kahe tütrega, kellest üks küll juba kolmeaastaselt suri.
Pehme mööbel, kaunid kapid, toolid ja grammofon nurgas tekitavad sooja ja koduse tunde. «Ega me täpselt ju ei tea, kuidas ruumid välja nägid, kuid oletame, et need võisid selliselt sisustatud olla,» selgitas Tegelmann. Nimelt ei ole toonasest ajast ruumide sisustuse kohta kirjalikke märkmeid ega fotosid, mis aidanuks muuseumi töötajatel ruume sisustada.
Köstri eluruumidega samas majas asus ka klassiruum. Õpilased istusid pingis neljakesi ja kuna paber oli kallis, kirjutati kivist tahvlile, mida puhastati märja lapiga. Toona koolis hindeid ei pandud, vaid anti hinnang sõnadega nagu «käib kah», «nõrgapoolne», «suurepärane» või «väga hea».
/nginx/o/2021/11/23/14218666t1hc911.jpg)
Ööbiti koolis
Algselt käisid koolis enamasti vaid poisid ja üksnes need, kelle pere suutis selle eest maksta. 19. sajandil õpiti külakoolis kaks aastat, edasi mindi kolmeks-neljaks aastaks kihelkonnakooli ja siis linna gümnaasiumisse ja sealt ülikooli. Kuna sügisel ja kevadel tuli lastel kodus aidata talutöid teha, käisid nad koolis ainult oktoobrist-novembrist kuni aprillini.
Kuna lapsed tulid kooli nii lähedalt kui kaugelt, siis pärast iga koolipäeva koju ei mindud, vaid ööbiti ühises magamistoas, kuhu igaüks tõi kaasa isiklikud asjad. Nende seas oli ka voodi ja kummut, kus riideid hoida ning sahvrisse piisavalt toitu, et nädal otsa söödud saaks. Pliiti, kus lapsed oleksid saanud süüa teha, siiski ei olnud. Koolinädal kestis esmaspäevast laupäevani, mil sai koju minna, et pühapäeva õhtul tagasi kooli tulla.
Aastal 1905 ehitati koolimajale teine korrus, sest lapsi, ka tüdrukuid, oli rohkem. Muuseumi hoovis olevas koolimajas toimus õppetöö kuni aastani 1975, mil valmis uus Palamuse koolimaja. Praegu asub koolimaja teisel korrusel näituseruum, kuhu paigutatakse ajutisi näitusi.
Testi oma teadmisi «Kevadest» ja Palamusest virtuaalses koolitunnis!
Virtuaalne koolitund asub Kahoot.com platvormil nimega ««Kevade» ja Palamuse koolitund». Mängus saad panna proovile kiiruse, reaktsiooni ning teadmised. Mängu saab kõige paremini mängida mitme grupiga, näiteks oma klassi õpilastega. Mängijad vastavad küsimustele oma nutitelefonis. Mängu võidab suurima punktiarvuga mängija.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/18/14149135t1h4c10.jpg)