Intervjuu ⟩ Kuidas elurikkusele kaasa aidata?

Eesti Loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuki sõnul on iga inimese panus oluline elurikkuse säilitamiseks. Foto: Konstantin Sednev

Elurikkuse tähtsusest räägitakse palju, kuid harva seletatakse lahti, mida sellega täpselt mõeldakse. Postimees Juunioril aitas selgust saada Eesti Loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuk.

Mis on elurikkus?

Elurikkus on kõik elav meie ümber ja mida mitmekesisem see on, seda rikkalikum on meie elu. Mitte rahalises mõttes, vaid pigem heaolu, tervise ja maailmapildi mõistes. Sõna esimene pool «elu» võtab kokku kõige elusa meie ümber – jalatalla all olevas mullas elavatest ümarussidest ja miniseentest kuni Maal elava suurima imetaja sinivaalani välja.

Sõna teine pool «rikkus» tähendab, kui palju on elu ja kui mitmekesine see on. Näiteks kui palju on erinevaid liike peotäies merevees või põllumullas. Mida rohkem liike elab kindlas metsatukas, seda rikkalikum see mets on. Kui meil on palju liike, toimib loodus hästi ehk meil on hapnikku, mida hingata, toitu, mida süüa ning eriilmelist loodust, mida nautida. Samas ei kimbuta meid tundmatud haigused, ei ohusta üleujutused ega muud katastroofilised sündmused, kui kogu meie keskkond on elurikas.

Miks on oluline, et koduaias kasvaks palju erinevaid taimi?

Koduaias saame elurikkuse kasvule ise kaasa aidata. Kui meil on palju erinevaid taimi, on ka nende peal toituvaid putukaid, kes omakorda pakuvad toitu lindudele ja nii edasi. Mullas on eri taimedega koos ehk sümbioosis elavaid seeni ja mikroobe, mis tõstab mullas elurikkust. Mida tervem on muld, seda parem on mullas kasvav toit, mis tuleb aiamaalt, ja seda paremini toimub ainering.

Taimed levivad tuulega lindude sulgedes, väljaheidetes ja inimese abil tema riiete küljes. Seega paljunevad taimed paljuski ise, kui neile ainult võimalus anda. Ise istutada ja külvata võib loomulikult ka ja eriti lõbus on jälgida taime arengut, millele oled ise alguse andnud. Võiks aga arvesse võtta, et taimed oleksid kodumaised või juba ammustest aegadest koduaedades kasutusel olnud. Nii saad olla kindel, et need võõrliigina kohalikku loodusesse ei lähe.

Pildil elurikkus Tartus Vabaduse puiestikus. Foto: Kristjan Teedema

Muru niitmine ja sügisel lehtede koristamine on tihti päevakohased teemad. Millal tohib siis muru niita?

Muru niitmisel tasub murutraktor sättida ikka kõrgema astme peale. Nii on lootust, et pärast niitmist säilivad ka mõne taime viljad ja õied, mis asuvad sageli taime tipuosas. Veel tasub valida aega, millal muru niita – päikesepaistelise ilmaga võib kogemata väga palju putukaid hukka saada, taimed on aga kõige haavatavamad õitsemise ajal. Kui on siiski soov mõnusa muruplatsi järele, kus mängida ja piknikku pidada, on alati võimalus valida aias välja kohad, mida harvem niidetakse ja kus elurikkus saab õitseda.

Millal lehti riisuda?

Lehtedes on olulised toitained, mis pakuvad sügisel ja talvel putukatele varju. Samuti on taimede, sealhulgas puude juured lehtedega külma eest paremini kaitstud. Seega tasub lehtede koristamisega oodata kuni kevadeni. Selleks ajaks on lehed piisavalt toitaineid mulda tagasi andnud ja putukad saanud nende all talve üle elada. Kui naaber peaks pahandama, et sinu aiast lendavad lehed tema juba koristatud aeda, võib talle selgitada elurikkuse tagamaid ja kokku leppida kevadise lehekoristuse asjus.

Kui aga sügisel lehehunnik kokku riisuda, tasuks see jätta sinnasamma seisma, et mõni siil saaks sinna talvekorteri rajada. Kindlasti ei tasu lehehunnikut koristama hakata siis, kui see on juba mõnda aega külmema ilmaga seisnud. Selleks ajaks võib sinna olla kolinud juba palju talvitujaid.

Kuidas saab noor ise elurikkust hoida?

Igaüks saab rääkida vanematega, kuidas hooldada aeda nii, et elurikkus oleks samuti rõõmus. Elurikkusele saab kaasa aidata kõikides oma tegutsemistes. Poes käies võiks jälgida, mida ostad. Näiteks maiustustes olev palmiõli, paljud puuviljad ja ka riiete tegemiseks kasutatavad materjalid on sageli kasvatatud istanduses, mis on rajatud elurikaste metsade või niitude asemele. Samuti saab elurikkust toetada transporti valides või tehnikat ostes. Transpordi kasutamine tähendab energiatarbimist ja energia tuleb sageli elurikkuse arvelt. Samuti tehnika, näiteks uue nutitelefoni tootmiseks on vaja materjale, mida saab vaid kaevandusi rajades. Need kaevandused ja energiatootmisjaamad rajatakse kõik kuhugi, kus looduslikult oleks muidu elurikkust.

Kas ka siis on võimalik elurikkust hoida, kui pole oma aeda või maakodu?

Siis on igaühel võimalik teha loodusvaatlusi. Selleks on hea telefoni paigaldada legulus.tools äpp ning õppida liike määrama ja pildistama.

Veel infot elurikkuse kohta

• elurikkuse kohta võib lugeda veebilehtedelt loodusveeb.ee ja elurikkus.ee;
• elurikkuse tõstmisest linnas on käimas tore projekt Putukaväil (putukavail.ee);
• veebist leiab veel käsiraamatu «Elurikas linn»;
• oma kodukoha või aia elurikkust saad mõõta rohemeetri abil (rohemeeter.ee);
• muruniitmisest, lindudest, liblikatest jpm räägib Öökulli akadeemia podcast;
• looduskaitsest on palju rääkinud näiteks bioloog Aveliina Helm.

Loodusfilme saab näha MAFFil

Matsalu loodusfilmide festival ehk MAFF toimub juba 19. korda, sel aastal 15.–26.septembril Lihulas. Festivali eesmärk on tutvustada ja tunnustada uusi loodus- ja keskkonnafilme ning nende loojaid, pakkuda külastajale võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust ning suurendada seeläbi vaatajate teadlikkust ja huvi keskkonnateemade vastu.

Lisaks saab Lihula muuseumis 19. septembrini näha Ungari parimate loodusfotode näitust. Alates 22. septembrist kolib näitus huvilistele vaatamiseks Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskusesse.