Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Batuuditrennis tuleb hüpata nagu konn

HAF Tartu batuuditrenn. FOTO: Kristjan Teedema

Tegusatel Tartu lastel on palju jaksu. Nad lähevad pühapäeva pärastlõunal hea tujuga HAFi treeningstuudiosse batuuditrenni ning kargavad seal nii kuis jaksavad. Mõni läheb pärast trenni veel koju batuudile hüppama, sest kui kord juba hoog sees, ei saa seda kasutamata jätta!

Karl ja Georg teatasid nagu ühest suust: «Mulle meeldib hüpata!» Trenn on nende meelest nii lahe, et isegi 45 minutit järjest karata ei ole liiga palju. «Ei väsi ära, see on nii lahe, et ei väsi,» kinnitas Karl.

Vahepeal on loomulikult pausid ka, kui saab korraks hinge tõmmata ja lonksu vett juua. Treener Piia Asper rääkis, et veepudel peab trennis kindlasti kaasas olema, sest isegi kõige energilisemal lapsel tekib suure kargamise peale joogijanu.

Batuudil võib ka pikutada

Trennis hüppavad lapsed pisikestel kuusnurksetel batuutidel, millel on väike käepide küljes. Sellest on harjutuste ajal hea kinni hoida. Igaühel on oma batuut ning sellel tehakse treeneri juhendamisel kõiksugu samme. Taustaks mängib lõbus, rohkem või vähem hoogne muusika, kuidas lastel tuju parajasti on. Enamasti on neil tuju just millegi kiire ja äkilise järele.

Laule on väga erinevaid ning iga viisi juurde on oma tantsuliigutused. Alguses on soojenduseks mõned veidi aeglasemad lood ning lõpus venitatakse, nagu trennis ikka. Vahepeal võib hüpata hoopis poksiliigutuste saatel.

Kui mõni laps tunneb, et sel korral tahaks hoopis pikutada ja mitte midagi teha, siis Asperi sõnul on see täiesti lubatud. Kõige tähtsam on trennist rõõmu tunda ja seda peale sundida ei saa. Ka suurtel inimestel pole alati tuju kõike vajalikku ära teha. Kui puhkamine puhatud, löövad kõik lapsed jälle rõõmsalt trennis kaasa. Kui treener ikka hoogsalt konna moodi kargamist ette näitab, on raske tuimalt paigale jääda.

Trennis meeldib lastele väga hüpata just konnalaulu järgi. Sellisel juhul tuleb käepidemest kinni hoides hüpata üles, jalgadega harki nii laiali kui võimalik. Karola näitas, kui kõrgele ta nii hüpata jaksab ja seda oli ikka päris palju – ta suudaks nii iseendal üle pea hüpata, kui väga tahaks. Kõva batuut aitab siin muidugi kaasa.

Batuuditrenn teeb kõigil meele rõõmsaks! FOTO: Kristjan Teedema

Isegi esineda saab

Tihtipeale kutsutakse lapsi koos batuutidega lausa esinema. «Hansapäevadel käisime, Võru lastefestivalil, vahel võtab noortekeskus meiega ühendust,» loetles treener. Asja juures on aga mõned reeglid nii trennis kui ka esinemistel. Kuna käepide on just sellises kohas, kus on oht pead ära lüüa, tuleks käepidemest alati kinni hoida. Batuuti ei tohi lükata ja hüpata tuleb keskel. Muidu võib tasakaal ära kaduda.

Täiskasvanud hüppavad trennis batuudil jalad veidi krõnksus, lapsed ennast päris sellises poosis hoida ei oska, aga küll nad õpivad. Ainuke eeldus trenni tulemiseks ongi see, et kätega peab ulatuma käepidemest kinni hoidma.

Kui kodusel batuudil hüpatakse tavaliselt paljajalu, siis trennis on tarvis tosse. Need batuudid on törtsu kõvemad ja pikalt trenni tehes ei maksa jalgu ära väsitada. Kui pärast trenni lõppu on kellelgi veel tahtmist karata, võib seda jätkata kodusel batuudil. Seal võib hüpata ning mängida kõiksugu mänge, näiteks kuuma kartulit. Kuuma kartuli mäng on laste sõnul lihtne, nimelt viskavad lapsed ringis üksteisele palli ning keegi ei tohi seda liiga kauaks enda kätte jätta. Pall on selles mängus nimelt nagu kuum kartul, mis kipub kõrvetama.

Hüppa nagu konn! FOTO: Kristjan Teedema

Batuudil saab mängida ka naljarulli. Lapsed seletasid, et selles mängus on tarvis vähemalt kahte osalejat. Üks on batuudil pikali, tema on naljarull. Teine peab temast üle hüppama. Kui ta selle käigus rullija vastu läheb, peab ta ise pikali viskama ja naljarulliks hakkama.

Pärast pühapäevaõhtust rabelemist on ka esmaspäeval mõnusam kooli minna ja päev klassiruumis veeta, südames teadmine, et järgmisel pühapäeval läheb jälle madinaks.

Mida veel batuudil mängida?

Kodus batuudil hüpates võib mängida mürgipalli. Selles mängus peab lisaks hüppajatele olema batuudil hulk palle või pehmeid mänguasju ning hüpates tuleb hoolega silmas pidada, et ühelegi neist pihta ei lähe.

Popkorni mängus on üks laps keskel popkorn. Ta istub maas ja hoiab kätega põlvede ümbert kinni. Mängu eesmärk teiste mängijate jaoks on nii hoolega hüpata, et popkorn hakkab praksuma ning keskel istunud laps laseb käed põlvede ümbert lahti.

Tagasi üles
Back