Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tunne ametit ⟩ Politseinikel juba igav ei hakka

Politseinikud Marko Pilder ja Pille-Riin Pihelgas käisid noortelaagris oma tööst rääkimas. FOTO: Gert Tali

Noortega tegelevatel politseinikel on mitmeid ülesandeid, mis ei lase tööl rutiiniks muutuda. Postimees Juunior oli politsei töövarjuks ühes noortelaagris, kus rääkisid oma tööst piirkonnavanem Kelly Miido, piirkonnapolitseinikud Pille-Riin Pihelgas ja Marko Pilder.

Politseinikud saabusid Tallinna spordiklubi Nord linnalaagrisse koos kolme teenistuskoera ja nende juhtidega. Kaasas olid kuueaastane spanjel, keda on koolitatud narkootilisi aineid otsima, ja patrullkoerad – kuuekuune saksa lambakoer ja kolmene belgia lambakoer.

Kui koerajuht võtab endale umbes kahekuuse koera, jääb loom temaga oma elupäevade lõpuni. Koer ja koerajuht on nii paarilised kui ka pereliikmed, sest nad elavad ja käivad koos tööl.

Teenistuskoer on oma omanikuga igal pool kaasas - nii tööl kui ka kodus. FOTO: Gert Tali

Koera intensiivne treenimine kestab kutsikast kuni kaheaastaseks saamiseni. Siis järgneb eksam, mida peab koer iga paari aasta tagant uuesti tegema. Teisisõnu: kõike, mida koer selgeks saab, korratakse iga päev ehk treenimine kestab kogu elu. Koerad töötavad teenistuskoertena umbes kümme aastat, kuid see oleneb paljuski ka koera tervisest.

Kitsastes oludes on hea, kui koer oskab liikuda koerajuhi jalgade vahel. FOTO: Gert Tali

Politseikoertele õpetatakse kuulekust, et ta teaks, mida ja millal teha. «Kui koer ei kuuletu, on ta kontrollimatu ja sellise koeraga ei tohi tööd teha,» selgitas koerajuht. Laagrisse kaasa võetud koerad demonstreerisid erinevaid kuulekuse ülesandeid, nagu lama, kõrval, istu, aga ka haukusid kindla käsu peale. Teenistuskoerad politseis palka ei saa, kuid nende tasu on koeramaius, mida koerajuht hästi tehtud töö eest annab.

Paista liikluses silma

Küsimusele, kellel on olemas jalgratas, tõstsid käe peaaegu kõik lapsed. Kõigile on ka teada, et rattaga sõites peab peas olema kiiver. «Kiiver peab kõigil olema isiklik, sest penoplast kiivri sees võtab kandja pea kuju ega sobi seetõttu sõbra pähe,» seletas Pihelgas. Muidugi tuleb enne rattaga sõitmist üle kontrollida, kas sõiduk vastab tehniliselt nõuetele. Rattal peab olema ees valge ja taga punane tuli.

Õhtute pimenedes tuleb rohkem tähelepanu juhtida ka helkuri kandmisele. Kas sina teadsid, et helkur tuleb riputada paremale poole sedasi, et see oleks näha nii eest kui ka tagant? «Helkuritega on nii, et mida rohkem, seda uhkem,» kinnitas ka Pihelgas.

Politseiniku ametit teavad kõige pisemadki lasteaialapsed. Selles on salapära ja põnevust. Eriti huvitav on piiluda telgitagustesse – seetõttu näitas Marko Pilder noortele politseiniku varustust, kuhu kuuluvad kindad ning vöö, kus kantakse relva, pipragaasi, käeraudu, salve ja teleskoopnuia. Põnevuse tekitamiseks näidati umbes 15 kg kaaluvat kilpi ning kiivrit, mida iga päev endaga siiski kaasas ei kanta.

Kelly Miido ja Pille-Riin Pihelgas helkureid tutvustamas. Mitte kõik helkivad asjad ei ole helkurid. FOTO: Gert Tali

«Kui politseinik tuleb vormis teie juurde ja ütleb, et tulge minuga kaasa, kas siis kohe ka lähete?» küsis Pilder lastelt. Kooris vastati «ei». Pilder selgitas, et politseinikul peab alati kaasas olema töötõend, mida on õigus küsida näha igal inimesel, ka lapsel. «Kui politsei seda ei näita, siis pole ta õige politsei,» naljatles ta.

Töö tõsisem pool

Muidugi ei ole politseiniku töö ainult lastega laagrites kohtumine, vaid paraku saavad nad iga päev väljakutseid ka seadust rikkuvate laste kohta. «Noored ei ole hukas, vaid on sattunud rasketesse oludesse,» põhjendas Pihelgas.

Noorte põhiline rikkumine on alkoholi tarbimine. Kõige noorem, kellega politseinikud kokku on puutunud, oli vaid 11-aastane. «Enamasti kutsuvad politsei möödakäijad,» täpsustas Pilder. Alaealised on politseile põhjendanud, et neil oli soov alkoholi proovida või napsutati sõprade mõjutusel. Sellistel juhtudel saab seadust rikkunud noor oma teost aru ega korda seda. Kuid paraku on ka neid, kes tarvitavad alkoholi pidevalt ning selle põhjuseks on keerulised olud kodus või koolis.

Kõik politseinikud rõhutavad, et abivajajat, nii täiskasvanut kui ka last, ei tohi kunagi murega üksi jätta. Pole vaja karta, et politseinik tuleb ja teeb kohe trahvi. Hoopis tähtsam on, et keegi ei jääks oma murega üksi. «Soov noori aidata ja neile midagi head anda ongi see, mis mind meie töö juures köidab,» võttis juba 15 aastat politseis töötanud Pihelgas jutu kokku.

Proovi järele, kas sinu helkur on töökindel.

Riputa oma helkurid pimedasse ruumi, näiteks vannituppa. Seejärel kustuta tuli ja valgusta helkureid taskulambiga. Taskulamp on olemas ka telefonil. Mida sa näed? Kas kõik helkurid helgivad?

Mõni helkuriks kutsutav ese ei olegi helkur, vaid hoopis helkurilaadne toode ning seetõttu ei helgigi! Samuti võivad tuhmuda riidest helkurid, mida on mitu korda koos riietega pesumasinas pestud. Kasutama peaks ikka neid helkureid, mis helgivad.

Kui oled aga jäänud õhtul hilja peale ja sul ei ole helkurit, kasuta enda nähtavaks tegemiseks taskulampi. Kõndimise ajal lülita taskulamp näiteks telefonis sisse. See valgus annab sinu tulekust teada ja sa ei jää autojuhtidele märkamatuks.

Tagasi üles
Back