/nginx/o/2021/11/23/14218798t1h2256.jpg)
Valga põhikool pälvis Kiusamisvabalt Koolilt (KiVa) aasta kiusuennetaja kooli tiitli. Juba kaheksa aastat tegeletakse koolis aktiivselt nii kiusamise ärahoidmise kui ka lahendamisega. Õpilasedki on väga rahul, et nende koolis on kiusamine üsna vähe levinud.
Valga põhikoolis tegutseb KiVa kuueliikmeline tiim, kes teeb oma tööd südamega. «Lapsed küll ei pruugi kõiki liikmeid nimepidi teada, kuid näod on neile tuttavad,» selgitas kooli KiVa meeskonna juht Kristi Lee. Tihti pöörduvad lapsed oma murega just tiimi kuuluvate õpetajate poole.
KiVa programm on osavalt põimitud paljudesse kooli tegevustesse. Õpetajad räägivad neil teemadel tundides, kaasates õpilasi rollimängudesse ning vestlustesse. Mitte alati ei ole noored ühel meelel, kas ette antud loos oli tegemist kiusamise või hoopis nalja tegemisega. Nii tekivadki arutelud, kus proovitakse välja selgitada, miks mingi olukord tekkis ja kuidas oleks kõige targem seda lahendada.
Veel seotakse KiVa tegevusi kooliüritustega. Näiteks mõtles Valga põhikooli KiVa tiim eelmisel aastal esimesena Eestis välja KiVa kalendri, kuhu lapsed said esitada oma joonistused ning koos valiti välja parimad, mis kalendris ära trükiti. «See kalender on nüüd kellegi kodus, kellegi klassis ja meenutab KiVa põhimõtteid,» rääkis Lee.
Korraldatud on ka «Tants liidab – Just Dance!» tantsuvahetunde, mis osutusid väga populaarseks. «Kui kõik tantsivad, ei ole aega kiusata,» naeris Lee. Plaanis on teha KiVa helkurid ja kiusamise teemaline luulevõistlus. KiVa teemad on tema sõnul universaalsed ega aegu, kuid programmis olevate arvutimängude kohta on noored öelnud, et need on pisut titekad. Lee lisas samas, et need arvutimängud ei olegi meelelahutusliku eesmärgiga, vaid õppimise kinnistamiseks. Neid ei saa võrrelda näiteks Robloxiga.
Kiusaja koolis
KiVa programmis räägitakse kiusamise teemadel, näiteks kuidas kiusamist ära tunda; mida saab klassiga teha, et kiusamine väheneks; kas oma klassi olukorraga ollakse rahul; mis on küberkiusamine ja varjatud kiusamine. Kuid õpilastele ei öelda, et käitu nii või naa, vaid võimalikud lahendused tekivad koos arutledes.
Lastel, kes teisi kiusavad, on alati oma lugu. Enamasti on nad ka ise haiget saanud. Vahel juhtub, et kiusaja saab noorest, kes on ise olnud ohver. Teinekord on kiusajal kodus probleemid, kuid on ka lapsi, kes ei tea, milline käitumine on õige või vale.
/nginx/o/2021/11/23/14218802t1h2ae3.jpg)
«Alguses vestleme õpilasega ja anname talle võimaluse ise probleem ära lahendada,» selgitas Lee. Enamasti sellest aitab ning kiusamine ei kordu. Olukorra lahenedes teavitatakse juhtunust ka vanemaid, sealjuures tunnustatakse last, et ta probleemi hästi lahendas. Mõnel korral vestlusest lastega ei piisa ning siis tuleb kaasata lahenduse otsimisse ka lapsevanemad, sealt edasi kooli juhtkond ja veelgi raskematel juhtudel politsei, mida õnneks tänaseni vaja pole läinud.
Aastatega on kiusamine vähenenud
Lee usub, et ennetustööga tegelemine on märksa tõhusam kui reageerida alles siis, kui midagi on juba juhtunud. «Kui KiVa programmiga liitudes tundsid end kiusatavana 20 protsenti meie kooli õpilastest, siis eelmisel kevadel oli see langenud 12 protsendile. Alles kolm aastat tagasi lahendas KiVa tiim 29 kiusamisjuhtumit aastas, eelmisel õppeaastal vähenes see üheksale,» rääkis ta. Igal kevadel osaleb ligi 800 kooli õpilast KiVa õpilasküsitluses, kus küsitakse arvamust kiusamise kohta koolis. Tiimi uued eesmärgid tulevad just õpilaste vastuste põhjal.
«Teeb kurvaks, et koolis on umbes 24 õpilast, kes tunnevad, et neid kiusatakse, kuid ei ole oma murega kellegi poole pöördunud,» tõdes Lee, pisar silmis. Üks tema suur eesmärk ongi jõuda just nende lasteni, kes mingil põhjusel on jätkuvalt üksi. «Ärge mitte kunagi jääge oma murega üksi,» on sõnum, mida ta ka 1. septembri aktusel õpilastele edastas ja kutsus üles kiusamist märkama. «See ei ole kaebamine, vaid aitamine!»
Ideaalne kool on kiusamisvaba
Kiusamisest koolis ja KiVa programmist räägivad 2. klassi õpilased Karolina Gudkova (8), Henri Moks (8) ja 9. klassi õpilane Kristiina Lepik (14).
/nginx/o/2021/11/24/14219659t1hfa03.jpg)
Mis teile koolis meeldib?
Henri: See, et kedagi ei kiusata.
Kristiina: Kui ma algklassides käisin, oli koolis kiusamist rohkem, isegi mind kiusati. Praegu seda ei ole ja päris meeldiv on koolis käia.
Karolina: Mul on head hinded ja meie õpetaja Virve on kõige toredam.
Kuidas saad aru, et kedagi kiusatakse?
Henri: Kui ollakse vihased ja üksteisel kätega kallal.
Karolina: Kui üks ütleb, et lõpeta, mulle ei meeldi, aga teine teeb ikka edasi.
Kristiina: Kui kellegi sõnad solvavad teist.
Kristiina, miks sind kiusati?
Kristiina: Ma olen pärit vene perest ja räägin puhtalt nii vene kui ka eesti keelt. Vahetunnis oli hetki, kus rääkisin mõne teise koolikaaslasega vene keeles. Klassikaaslased reageerisid sellele halvasti ja hüüdsid: “räägi eesti keeles!” See solvas mind.
Kuidas sa ennast tundsid ja hakkama said?
Kristiina: Ma proovisin sellele mitte tähelepanu pöörata, kuid klassikaaslaste suhtumine tegi väga haiget.
Kellega sa oma muret jagasid?
Kristiina: Rääkisin sellest õpetajale, sealt jõudis teema KiVa tiimini ning asi lahenes pikapeale. Kodustele ega sõbrannadele ei rääkinud ma midagi.
Milline on teie meelest ideaalne koolikeskkond?
Karolina: Kui keegi kedagi ei kiusa, vaid aidatakse üksteist ja kantakse rõõmsaid riideid. Ja et kõigil oleks parim sõber, keda saab usaldada.
Henri: Kui suured ei ropendaks ega lollitaks nii palju.
Karolina: Ja on väikestega sõbrad ja kaitseks neid.
Apollo toetab KiVa programmi
Kuni 27. septembrini toimub Apollo kauplustes ja e-poes kampaania «Apollo hoolib». Sel puhul pööratakse tähelepanu ühiskonnas aktuaalsetele teemadele: keskkond, loodushoid, tarbimine, nii vaimne kui ka füüsiline tervis. Kampaania toimub koostöös Kiusamisvaba kooliga. Apollo annetab kaks protsenti «Apollo hoolib» kampaaniatoodete müügist Kiusamisvabale koolile.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/18/14149135t1h4c10.jpg)