Loomade hirm peegeldub nende silmist

Fotografiska giid Anita Kodanik tutvustas Postimees Juunior reporteritele Tõnis ja Triinu Käbale Nick Brandti näitust. Foto: Tairo Lutter

Londonist pärit keskkonnafotograaf Nick Brandti pildid näitusel «See tühi maa. Meile jääb vaid tolm» räägivad inimese hävitustööst Ida-Aafrika looduse kallal. Brandti eesmärk on jäädvustada piltidele neid olukordi ja hetki enne, kui inimkond suure osa loodusest hävitab. Tallinnas Fotografiskas tutvustas Triinule (8) ja Tõnisele (10) näitust giid Anita Kodanik.

Näitusesaali astudes tekkis korraks tunne, nagu oleksime sattunud hoopis kinosaali. Nimelt oli ruum üsna hämar, kuid fotode suurus ja realistlikkus mõjusid hetkeks nagu kinoekraanid. Võimalik, et fotograaf ongi tahtnud külastajas sarnast tunnet tekitada, sest enne professionaalseks fotograafiks saamist tegi Brandt hoopis muusikavideoid.

Teiste hulgas töötas ta koos laulja Michael Jacksoniga, kelle muusikavideo «Earth song» filmiti Ida-Aafrikas Tansaanias ja Keenias. Neis riikides viibides tärkas Brandtis soov sealseid loomi läbi fotosilma ka teistele näidata ning juhtida tähelepanu nende elupaiga hoidmisele.

Fotode suurus ja realistlikkus mõjusid nagu oleks astunud kinosaali. Foto: Tairo Lutter

Mustvalged fotod

Näituse võib jagada kolmeks osaks. Esimene neist koosneb suursuguselt mõjuvatest mustvalgetest loomafotodest. Kõnekate fotode tegemiseks tuleb olla kannatlik ning õige pildi saamiseks võib kuluda nädalaid. «Kas need fotod on mitu tuhat aastat vanad?» uuris Tõnis. Tegelikult mitte, kuid Kodanik tõdes, et üks põhjus, miks fotograaf loomade fotod just mustvalged tegi, oligi jätmaks muljet, nagu vaataksime loomi, keda enam ei ole.

«Brandti fotodelt on võimalik näha loomade nägusid ning tajuda, mida nad pildistamise ajal tunda võisid. See teebki fotod eriliseks,» selgitas Kodanik fotode omapära.

Jõudes sujuvalt näituse teise osa juurde, juhtis giid tähelepanu fotode muutumisele. «Need fotod on värvilised, neil on palju tulesid, masinaid ja ka inimesi,» märkasid Triinu ja Tõnis. Fotodel võib tõesti koos näha meie jaoks tavalises elukeskkonnas inimesi ning nende juures ärevaid, hirmul loomi. Mis on juhtunud? Brandt on pildistanud loomi, kelle elukoha on inimene enda kasutusse võtnud, rajades sinna nii bensiinijaamu kui ka sõiduteid. Kui fotodel näeme tavaliste emotsioonidega inimesi, siis loomade näos peegeldub hirm, segadus ning soov põgeneda.

Must valged fotod jätsid mulje, nagu tegemist olek vanade piltidega. Foto: Tairo Lutter

Fotod on õnneks siiski osaliselt lavastatud. Fotograaf on enne välja mõelnud, mida foto peab kujutama, sättinud üles valguse, kaamera ja korraldanud isegi casting’u, et leida piltidele kohalike seast sobivad inimesed. Kui kõik oli valmis, pildistati eraldi üles loomad ja siis tehti täpselt samast kohast foto, mille peal olid ainult inimesed. Kaks pilti pandi arvutis kokku üheks ning vaatajale jääbki mulje, et fotol on samaaegselt nii inimesed kui ka loomad.

Kuigi Brandt oma pildid lavastas, on mure siiski reaalne. Paraku ei satu segaduses loomad inimeste keskele ainult fotograafi lavastatud piltidel, vaid seda juhtub ka päriselt ning liigagi tihti. Ka Eestis eksib mõni metsloom aeg-ajalt linnatänavatele ega leia teed tagasi metsa. Inimesed ehitavad aina juurde maju ja tänavaid ning hirmunud loomad on sunnitud endale uusi elupaiku leidma. Kunstnik soovib näidata maailma, kus põgenenud loomadel pole enam ruumi ellu jääda.

Loomad prügi keskel

Näituse kolmandas osas on inimtegevus loomade elupaiga täielikult hävitanud. Kohad, kus Brandt veel mõnikümmend aastat tagasi loomi pildistas, on tänaseks asendunud näiteks prügimägede või autoteedega.

Nendel piltidel ei ole kasutatud päris loomi, vaid välja on prinditud elusuuruses loomade fotod. Need on kleebitud puidust alusele ja asetatud keset prügimägesid või linnaliiklust nagu suured plakatid. Silmi avav vaatenurk loob seosed olnud ja muutunud keskkonnast, kus kaotajateks on paraku loomad.

«Võib juhtuda, et kõige lõbusama tujuga siit ära minna ei saa,» arvas giid Anita, kuid igati hariv ja külastamist väärt on näitus kindlasti. Fotografiskasse jõudvate tööde puhul ei ole oluline ainult pilt vaataja ees, vaid ka lugu selle taga. «Mõned mõtlevad, et ah, ma ei taha minna, kunstist on raske aru saada, aga meie näitused on igale maitsele ja arusaadavad kõigile. Maailmakuulsate fotograafide tööde nägemine on harukordne võimalus, mida ei tasu käest lasta,» usub Kodanik.

Näitus koolilastele

Nick Brandti näitust saab vaatama tulla kogu klassiga. Haridusprogrammi koostamisel on silmas peetud riikliku õppekava loodusõpetuses ja geograafias, nii et muuseumitund toetab koolis õpitut. Haridusprogrammi kohta loe lähemalt SIIT.

Kuidas pildistada loomi loomaaias?

• Kohanege üksteisega. Kui loom sinuga ära harjub, on aeg hakata jälgima tema tavapäraseid liikumistrajektoore. Tavaliselt on need piiratud ruumis väga ühetaolised, tänu millele saad rahulikult valida parima võttenurga.
• Vali hoolikalt kellaaega. Kui otsustad loomaaeda pildistama minna, tee seda vahetult peale loomaaia avamist või vastupidi, tunnike enne sulgemist, sest mida vähem rahvast, seda kergem on looma jälgida ja pildistamise tarvis infot koguda.
• Väldi lauspäikest. Loomade pildistamiseks on parimad tingimused, kui taevas on muhedalt pilves, sest siis on ka loomad veidi aktiivsemad.
• Vali õige võttenurk. Õige nurga valimisele võib kuluda üsna palju aega, sest enamik loomi on trellide, klaaside või plankude taga.
• Austa ja täna loomi.

Allikas: fotojutud.ee