Johannes tunneb ennast liikluses kindlalt

Adele Johanson
Copy
Johannes on rõõmus, et saab ise kooli sõita. Õhtuti on ka tore omapäi ringi vurada.
Johannes on rõõmus, et saab ise kooli sõita. Õhtuti on ka tore omapäi ringi vurada. Foto: Mihkel Maripuu

Selle aasta augustis sai Johannes (14) mopeediload ja võib nüüd julgelt oma punase Vespaga linna peal ringi vurada. Selle kõige jaoks pidi päris palju õppima. Ühel kenal pärastlõunal oli ta nõus Juuniorile rääkima, kuidas kõik käis.

Mõte endale rolleriload teha tuli Johannesel koos isaga mööda Eestit ringi sõites. Paar viimast suve on ta veetnud Vespa tagaistmel ning koos on nad Mandri-Eestile tiiru peale teinud. Järgmisel suvel saavad nad juba kahe masinaga ringi sõita ja kavas on ette võtta Eesti saared.

Et see võimalik oleks ja Johannes tohiks ise oma rolleri selga istuda, tuli parajalt vaeva näha. «Pidin ikka mitu kuud järjest hästi palju harjutusküsimusi lahendama ja teooriat õppima. Kõik pidi korraga meeles olema, kui käisin eksamit tegemas,» kirjeldas poiss. «Detsembris alustasin, siis oli väike paus. Nüüd õppisin paar kuud järjest ja augustis sain load tehtud.»

Selleks et saada endale rolleri- või ka autojuhiload, tuleb teha kaks eksamit. Kõigepealt tuleb teha teooriaeksam, kus peab vastama liiklusega seotud küsimustele. Näiteks peab teadma, kuhu tohib parkida või millal võib sõita üle raudtee. Kõik liiklusmärgid peavad ka peas olema. Johannese jaoks oli eksamil päris keeruline kindlustuse teema, sest kõik sõidukid tuleb kindlustada. Lisaks pidi ära õppima ka teemad, mis rollerisõitu ei puuduta – näiteks kuidas liikluses käituda piraka järelhaagisega.

Johannesel aitas õppida tema isa Leino Rei, kes tunnistas, et ka tema jaoks oli palju sellist, mida tuli meelde tuletada. «Kui võtta suvalised sada inimest, kellel on load olemas ja panna nad liiklusteste tegema, siis kardan et 95 neist kukuksid esimesel katsel läbi. Hämmastav, kui kiiresti need nüansid ununevad,» möönis Rei ning õppis taas kõik uuesti ära.

Paar viimast suve on Johannes isa selja taga Vespal veetnud. Neile meeldib matkata ja nüüd on veel mõnusam seda koos teha.
Paar viimast suve on Johannes isa selja taga Vespal veetnud. Neile meeldib matkata ja nüüd on veel mõnusam seda koos teha. Foto: Mihkel Maripuu

Kiirus on väike, tunne on imeline

Mopeediga tohib sõita kuni 45 kilomeetrit tunnis. Seda on veidi vähem, kui autod linnas tavaliselt sõidavad. Autode kõige suurem kiirus maanteel on veel palju suurem. Kui aga tahtmist on, võib mopeediga sõita peaaegu kõigil Eesti teedel. See on keelatud väga vähestes kohtades, näiteks Tallinna-Tartu maantee uuel kiirteelõigul lõigul, kus sõidetakse eriti hoogsalt.

Kui Johannes tahaks nüüd sõita ka mopeedautoga, peaks ta täiendavalt tegema neljarattalise mopeedi sõidueksami. «Olen näinud teisi omavanuseid sellisega sõitmas ka,» mainis noormees. Kuigi talvel oleks mopeedautoga mõnus koolis käia, pole tal esialgu plaanis midagi sellist endale hankida.

Juba võimalus rolleriga ise minna, kuhu hing ihkab, on väga äge. Selleks et turvaliselt linna vahel liigelda, peab kindlasti peas olema kiiver, ilma selleta sõita ei tohi. Johannes soovitab kanda ka kindaid, sest kui midagi juhtub, paned kõigepealt ikka käe maha ning kinnas aitab vigastusi vältida.

Korra on ta rolleriga kukkunud, kuid õnneks on ta ise ja ka masin terveks jäänud. «Ükskord tahtsin teha parempööret ja vastu tuli auto,kes sõitis manöövri ajal minu ritta ehk tema jaoks vastassuuna vööndisse. Ma pöörasin otsasõidu vältimiseks ja samal ajal vajutasin esipidurit. Kiirus oli küll väga väike, aga all oli kruus ja nii ma külili vajusin,» kirjeldas Johannes, kes õnneks jäi ka seekord terveks. Vespa pääses pisemate kriimudega.

Polsterdav varustus

Kui Johannes käis sõidutunnis, oli tal veel kuhjaga lisavarustust ümber. «Õla-, küünarnuki-, põlve-, selja- ja puusakaitsmed. Hästi jäigad saapad pidid ka jalas olema, need ei lase jalal viltu minna,» rääkis noor juht. Iga päev linna vahel sõites ta ennast nii ära ei polsterda, sest see teeks kogu sõidu väga kohmakaks. Pikematel matkadel isaga on tal aga kavas kaitsvasse rüüsse pugeda. Liikluses peab lihtsalt kogu aeg väga tähelepanelik olema, sest iial ei tea, millal keegi võib ootamatu rumalusega hakkama saada.

Juhuks kui mõni sõber tahab temaga koos sõitma tulla, on nad isaga paika pannud mõned reeglid. Kaassõitja peaks olema vähemalt 12-aastane ning ka tema vanemad peaksid asjaga nõus olema. Kiiver peab ka kindlasti kaasas olema. Sõbrad tohivad sõita ainult tagumisel istmel ning rollerit juhib ikka Johannes.

Kus ja millega tohivad lapsed liigelda?

Jalgrattaga tohivad lapsed sõita kõnniteel. Jalgrattur võib sõiduteel üksi sõita alates kümnendast eluaastast, kui ta tunneb liiklusreegleid ja tal on jalgrattaluba.

Elektrilise tõukeratta, elektrirula, tasakaaluliikuri, monoratta ja teiste elektri jõul liikuvate vahenditega tohivad alla kaheksa-aastased lapsed sõita ainult kõnniteedel või õuealal, ehk siis seal, kus jalutatakse ja kiirused on väikesed. 8–9-aastased tohivad nende vahenditega sõita ka jalgrattatee või sõidutee paremas servas, kui mõni täiskasvanu neid saadab. 10–15-aastased tohivad selliste sõiduriistadega sõita ka omapäi jalgrattateel. Kui neil on olemas jalgrattaload, tohivad 10–15-aastased sõita elektritõukeratastega ka sõidutee paremas servas, kui teisi teid ei ole.

Mopeediload sõiduteel liiklemiseks saab teha pärast 14. sünnipäeva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles