P, 27.11.2022

Viikingid seilasid, röövisid ja kauplesid

Adele Johanson
Viikingid seilasid, röövisid ja kauplesid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viikingite laevad olid pikad, väledad ja kerged. Nii oli nendega lihtne seilata nii meredel kui jõgedel.
Viikingite laevad olid pikad, väledad ja kerged. Nii oli nendega lihtne seilata nii meredel kui jõgedel. Foto: Shaun Best

Viikingid olid omal ajal tublid meresõitjad. Neid kujutatakse nii kangelaste kui ka hirmuäratavate röövlitena. Lõviosa viikingeid oli pärit Taanist, Rootsist ja Norrast. Ka meie esivanemad ajasid viikingitega asju ning mõned neist jõudsid nendega koos koguni tänapäeva Türgini välja.

Kunstnik Raivo Ird on viikingiteemat palju uurinud ning tema sõnul ei olnud viiking mitte rahvus, vaid hoopis ametinimetus. Igaüks, kes tööga hakkama sai, võis 8–11. sajandi paiku viikingiks hakata. Peamiselt on viikingid tuntud oma meresõiduoskuse ja röövimistuhina poolest.

Viikingite laevad olid kerged ning väledad. Nendega sai sõita mööda Läänemerd, aga pikad laevad sobisid hästi ka jõgedel seilamiseks. Kui tarvis, võis laev neid ka ühest veekogust teise kanda. Veeteed lõuna ja ida poole käisid läbi Eesti.

Läänemere idakallast, kuhu alla kuulub ka Eesti, tuntigi viikingite seas kui Idateed. Vahel käidi siin kauplemas, teinekord ka sõdimas. «Umbes aastal 600 jättis oma elu Eestisse siia rüüstama tulnud Uppsala kuningas Ingvar,» kirjeldas Ird. Tavaliselt meeldis viikingitele seilata nii, et maismaa liiga kaugele ei jäänud.

Eestist on leitud uhkeid viikingilaevu

Eesti saared ja Läänemaa olid kindlasti viikingite maailma osad. Ühed uhkeimad viikingilaevad on leitud Saaremaalt Salme külast. Leitud kahes laevas oli suurem seltskond meresõitjaid. Ilmselt oli tegemist Rootsist pärit aumeestega, sest varandust oli neil oma aja kohta väga palju. Miks ja kuidas nad kõik Saaremaal oma otsa leidsid, pole teada. «Salme veresauna täpsemaid asjaolusid jäävad varjama ajahämaruse läbitungimatud varjud ning teha võib vaid oletusi,» tõdes Ird.

Kahe laeva peale kokku leiti enam kui neljakümne sõdalase luustikud ja umbes sama palju mõõku. Laeval olid neil kaasas ka koerad. Leiti veel nuge, nooleotsi, täringuid, kamme ja ehteid. Kuna viikingitega aeti asju, siis levis ka siin toonane põhjamaade mood. Ka mujalt Eestist on leitud viikingiaegseid ehteid, relvi ja koguni Araabia kalifaadi hõbemünte. Hõbe olid toona väga hinnas ning seda kasutati üle-euroopalise rahana. Suur hulk viikingiaegset hõbedat leiti näiteks Rõuge linnusest.

Taani vikingitelaev «Hugin»
Taani vikingitelaev «Hugin» Foto: F. Frith Collection / akg-images

Pikad reisid

Eestis hõbedat ei leidu ning meie esivanemad pidid väärt metalli välja teenima muul viisil. Üks hinnatumaid kaupu, mida Eestist saadi, olid kopranahad. Kobrastele polnud see küll ilmselt meeltmööda. Veeloomade nahad on väga vastupidavad ja seepärast ka nõutud kaup. Eesti sooraud ja sellest valmistatud esemed olid samuti hinnas.

Viikingid rändasid päris kaugele. Reisid võisid kesta mitu kuud või venida koguni aastate pikkuseks. Oma nobedatel laevadel jõudsid nad välja ka tänapäeva Türgi aladele. Katsu sa mööda jõgesid pidevalt Türgi ja Rootsi vahet seigelda, eriti kui vahepeal peab laeva mööda kuiva maad edasi venitama!

Toona oli sel alal Ida-Rooma keisririik. Selle pealinnas Konstantinoopolis leidsid viikingid ka palgatööd. Osa neist teenis keisri ihukaitsjatena Ida-Rooma sõjaväes. Ihukaitsjate nimede seas on ka selliseid, mida võib pidada eesti omadeks.

Briti saartel olid kohalikud viikingitega pidevalt püsti hädas. 9. sajandil otsustas üks seltskond viikingeid jälle ennast pikemalt Pariisis sisse seada. Viikingid jõudsid ka tänapäeva Venemaale ja Iraaki. Kõige pikema seikluse käigus jõudsid viikingid välja lausa Ameerikasse ning asusid mõneks ajaks elama Newfoundlandi, kus tänapäeval asub Kanada. Sellelt seikluselt paraku ühtegi eestlast teada ei ole.

Kuulsaid viikingeid

Harald Sinihammas: tegemist oli Taani ja Norra kuningaga, kes armastas väga mustikaid süüa. Selle järgi sai kuningas ka oma hüüdnime. Teda peeti valitsejaks, kes riike ja rahvaid ühendas. Nii on tema järgi nime saanud tehnoloogia, mille abil nutiseadmed omavahel ühilduvad. Bluetoothi (inglise keeles sinihammas) logo on samuti tuletatud Harald Sinihamba nime esitähtedest.

Erik Punane: Erik Punane oli just nii vihane viiking, nagu paljud vastased neid ette kujutasid. Oma nime sai ta äkilise iseloomu ja lehvivate punaste juuste järgi. Islandit saadeti ta mitme mehe tapmise pärast minema ning nii asustas ta koos oma kaaskonnaga Gröönimaa. Tema isa oli jälle vägivalla pärast Norrast välja saadetud ja jõudnud Islandile.

Leif Erikson: Leif Erikson oli Erik Punase poeg. Tema juhtimisel jõudsid viikingid Põhja-Ameerikasse ning seadsid end seal mõneks ajaks sisse.

Märksõnad
Tagasi üles