Muusikalid «Nunnad hoos», «Viiuldaja katusel» või «Buratino» on vaid mõned lavastused, mida teatrite mängukavadest leida võib. 2016. aastal loodi Tallinnasse Muusikalikool, kus just seda eestlaste seas populaarset žanri õpib ka Mia Maria Rebane (16).
Saame tuttavaks ⟩ Muusikalis osalemine pakub Mia Mariale põnevust
Kümneaastasena teadis Mia Maria vaid muusikale, mida oli telekast näinud, näiteks «Helisevat muusikat». Praeguseks on huvi teatri ja kultuuri vastu märksa kasvanud. Koos perega on Mia Maria käinud isegi Londonis vaatamas muusikali «Wicked», rääkimata hiljuti Eestis nähtud lavastustest «West Side Story» ja «Hüljatud». «Varem tundus teatris käimine igav,» tunnistas neiu.
Katre Kõrtsi loodud Hanna-Liina Võsa Muusikalikoolist, praeguse nimega Muusikalikoolist kuulis Mia Maria oma emalt, kes omakorda sai selle info ETV saatest «Hommik Anuga». Olles toona vaid kümneaastane, ei pidanud neiu ennast suureks muusikalifänniks. «Läksin Muusikalikooli katsetele nalja pärast,» meenutas ta. Katsed muidugi olid üsna tõsised, sest esitada tuli vabalt valitud laul ja rääkida oma varasemast kokkupuutest muusikaga. Kitarriõpingud ja kooli näiteringitunnid tulid neiule kasuks ja Mia Maria läbis katsed edukalt. Praeguseks kuuendat aastat Muusikalikoolis käiv tüdruk on huvikooliga rahul. «Ainult Zoomi tunnid viisid motivatsiooni veidi alla,» tõdes ta.
Mitmekesised tegevused
Tüdruk on osalenud ka ise muusikalis «Uksed» ja teab seetõttu päris täpselt, kuivõrd suurt tööd nõuab muusikali publiku ette toomine. Eriti pingeline aeg oli kaks nädalat enne esietendust, mil laulud ja tantsud pidid selged olema ning proovid toimusid juba Vabal Laval.
Osatäitjad valiti casting’ul, kus said osaleda kõik Muusikalikooli õpilased ja nii valisidki muusikali autorid Jaagup Kreem ja Tiit Kikas koos kooli juhtkonnaga välja pea- ja kõrvaltegelased. Kuigi kõik õpilased said mingi rolli ning kedagi muusikalist välja ei jäetud, oli siiski nii mõnigi õpilane üsna õnnetu, et peategelase rollist ilma jäi. «See on väike asi, milles pettuda, igaühel tuleb kunagi oma aeg,» jäi Mia Maria positiivseks.
Mitte tavalised tunnid
Postimees Juunioril õnnestus osaleda Mia Maria lemmiktunnis pop-jazz klaveris, kus õpetajaks oli Jakko Maltis ja harjutamisel Ed Sheerani lugu «Thinking out loud». Esmapilgul oligi tund nagu tund ikka, kus õpilane mängib ja õpetaja juhendab, kuid puudu olid klassikalised noodilehed, mida asendas valge paberileht. Sinna olid peale kirjutatud üksnes duurid.
«Me õpime duure, sest see pole klassikaline klaveritund. Eesmärk on õppida enda laulmist duuridega saatma,» selgitas Maltis. Ta leiab, et noortel on visuaalselt keerulisem noote taga ajada kui mängida paberile kirjutatud akorde. Samuti saab internetist mistahes lugude duurid ka ise üles otsida ja neid mängides meloodiat kaasa laulda. «Poplugudes noote välja ei kirjutatagi,» võttis Maltis teema kokku.
Aastatega on Muusikalikoolis mõned õpetajad vahetunud, aga suurenenud on võimalus võtta valikaineid, mille hulgas on näiteks lavakõne, filmikursus ja pop-jazz klaver. «Mulle väga meeldib klaverit mängida ja kuulata,» rääkis neiu. Siiski ta ise ennast tulevikus professionaalse muusikaliartistina ei näe. Tallinna inglise kolledžis õppiv tüdruk soovib saada hoopis sisearhitektiks, kuid tema südames jääb muusika kindlasti tähtsale kohale.
Sõbrapäevik
Lemmiktoit: pasta
Hingeloom: tuvi
Lemmiktund: briti kirjandus
Laul, mis praegu kummitab: Taylor Swift «August»
Staar või eeskuju: ema
Silmapaistev ja abivalmis õpilane
Muusikalikooli direktor Katre Kõrts
Mia Maria on olnud Muusikalikooli õpilane kooli loomisest alates. Tegu on südamliku, musikaalse ja huvitava sisemaailmaga õpilasega. Tema süvenemisoskus ja tahtejõud on tähelepanu äratavad. Nende omaduste poolest paistab ta teiste õpilaste seast silma.
Lisaks laulmise, tantsimise ja näitlemise oskusele on ta väga tubli õpilane klaveritunnis. Olen olnud tema klaveriõpetaja viis aastat. Tema oskus süveneda muusikapalasse ja seda enda sisemaailma kaudu interpreteerida on väga muljetavaldav. Mia Maria on abivalmis ja osaleb aktiivse abilisena ka kooli organisatoorses töös.
Duurid ja mollid
Kui pillil mängida ühte nooti korraga, on see meloodia. Kui kõlab vähemalt kolm nooti korraga, on see akord. Pole päris ükskõik, millised need kolm nooti on, aga kõige lihtsam akordi tüüp ongi kolmkõla. Akorde võib mängida iga pilliga ja neid on kahte tüüpi – duurid ning mollid. Duure peetakse rõõmsakõlalisteks ja molle kurvakõlalisteks.