/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2021/11/27/14226385t1haadb.jpg)
Enam kui 70 kooli üle Eesti said ägedad tasakaalurajad, kus lapsed saavad turnimist, hüppamist ja kinnisilmi kõndimist harjutada. Postimees Juunior käis Tallinna Rahumäe põhikoolis vaatamas, kuidas tasakaaluraja abil koolielu lõbusamaks muuta.
Tasakaalurajal saab hüpata ja lesida
Rahumäe põhikoolis on mändide vahele tõmmatud kollased, parajalt laiad ja tugevad liinid, millel harjutusi teha. Selle imetoreda idee taga on mitu krapsakat täiskasvanut. Üks neist on Merike Kull Tartu Ülikooli liikumislaborist, mis julgustab lapsi rohkem õues tegutsema ja liikuma. Tasakaalurada on selleks väga vallatu võimalus. Pealegi õpetab see ala oma keha kontrollima ja tasakaalu hoidma.
«See on põhiliikumisoskus, mis on teiste alade harrastamine alus. Kindlasti pakub see ka põnevust. Kui oled noor inimene, siis tahad, et oleks ikka põnev ka,» rääkis Kull tasakaaluraja headest omadustest. Ta teab, millest räägib, sest on ka ise liikumisraja koolituse läbi teinud ja õppinud seal tükke tegema.
/nginx/o/2021/11/27/14226384t1h0d66.jpg)
Kulli sõnul on hea ka see, et nii veedavad lapsed rohkem aega õues. Vilkuvate ekraanide vaatamine on väga ahvatlev, kuid nii lapsed kui täiskasvanud kipuvad seda tegema rohkem kui hädapärast vaja. Ekraanid rikuvad aga silmi. Kui veeta paar tundi õues, siis silmad puhkavad ja prillide hankimine lükkub kaugemasse tulevikku. Pealegi liiguvad lapsed õues rohkem kui toas.
Liikumisrajal peab muidugi ka keskenduma. Kui sa ei mõtle sellele, mida parajasti teed, võid rajalt lihtsalt maha potsatada. Keskendumist tuleb samuti õppida ja see oskus on kuldaväärt igas koolitunnis.
/nginx/o/2021/11/27/14226387t1h7921.jpg)
Ronides saab olla nagu kass
Koolides käis liine üles panemas Tauri-Viljar Vahesaar. Tema näitas ka Rahumäe põhikoolis lastele ette, kuidas ja milliseid harjutusi tasakaalurajal teha. Kõndimise saab igaüks selgeks, kuid rajal on võimalik teha veel palju põnevat. Ta ise on selles kunstis uskumatult osav ja võib nööril seistes teha ka saltosid või spagaati. Kõik see nõuab muidugi harjutamist.
Akrobaatikaga on Vahesaar tegelenud juba 16 aastat ning nii oskab ta kõiksugu trikke. Vahel näitab ta neid etteastete ajal ka publikule. «Ma olen liinil nagu kass,» kirjeldas ta ise. Kui ta esineb, ei ole tasakaaluliin tõmmatud mitte maa lähedale, nagu koolides, vaid hoopis kahe meetri kõrgusele. Vahesaar on lausa nii osav, et pole kunagi kõrgustest alla potsatanud, vaid suudab alati tasakaalu tagasi saada, isegi kui ta peaks komistama. Ka lastele soovitas ta alati maanduda nagu kass. Kassid teadupärast kukuvad alati käppadele.
/nginx/o/2021/11/27/14226386t1h541b.jpg)
Pärast kooli turnima
Rahumäe põhikooli lapsed olid turnimisest suures õhinas. «Harjutusi ma varem teinud ei ole, olen niisama nalja teinud» rääkis Liisa (15). «Olen varem käinud harjutamas küll,» kinnitas Saara (8). Mirta (15) arvates oli eriti äge breiktantsu harjutus, see väsitas koguni ära. Kristoferi (15) meelest oli kõige põnevam silmad kinni kõndimine.
Lapsed, kes turnimist proovida said, olid veendunud, et kavatsevad seda teha vahetundides ka edaspidi. Eriti siis, kui ilm on ilus. Ka pärast tundide lõppu on turnimiseks parajalt aega. Koolipäevad lõppevad umbes kella kolme paiku, aga koolimaja on pärast seda veel mitu tundi lahti.
/nginx/o/2021/11/27/14226391t1h73ff.jpg)
Ilmselt räägivad nad õigust. Koolides, kus selline võimalus on olemas, on muru kõige räsitum just tasakaaluradade lähedal ja see on ainult tore!
Ronides tuleb meeles pidada, et korraga ei maksa liiga suure seltskonnaga liinile minna. Ka kontskingad ja plätud on rajal kurjast. Kui keegi rajal harjutusi teeb, siis peaksid sõbrad olema paari suure sammu kaugusel. Nii ei ole ohtu, et harjutaja neile selga komistab.
/nginx/o/2021/11/27/14226393t1he7f0.jpg)