Nipid sügiseks ⟩ Lindudele kurki, siilile konservi
Käes on sügis ja paljud linnud on juba end lõunamaale sättinud. Mõned on veel minemas, kuid kahjuks on ka neid, kelle instinktid neile puhkama minekuks märku ei anna. Mõned neist elavad talve iseseisvalt üle, teised vajavad selleks inimese abi. Mõistagi on tegelikult ka inimene süüdi selles, et lindude instinktid neid alt veavad.
Nimelt minnakse talveks rändele nii jaheda kliima kui ka toidupuuduse tõttu. Kui inimene on otsustanud lindude toidulauda katta ka sügisesel ajal, siis ei ole neil tungivat põhjust loomuomaselt käituda. Toit kantakse kandikul ette ja elu on lihtne. Nii jäävadki näiteks mõned toonekured külmadeni ringi jalutama.
Eesti metsloomaühing saab nädalas korduvalt kõnesid Eestimaa nurkades jalutavatest toonekurgedest, kes ei ole veel rändele läinud, aga lendavad muidu ilusti. Neil ei ole veel hilja minekule sättida, kuid enamasti on kuskil läheduses keegi, kes peab oluliseks vaest linnukest toita ja nuumata. Nii peabki ootama, kuni talvekülmad võimust võtavad, lind nõrgemaks muutub ja enam põgeneda ei suuda. Alles siis saab ta toimetada hoiukodusse talvituma. Kurgedele lisaks leidub igal talvel mõni eksinud haigur.
Saia ära paku
Sama lugu on luikede ja partidega, keda vanast harjumusest veekogude ääres toidetakse. Ka pardid ja luiged peaksid rändele minema, kuid nende seas on igal aastal neid, kes minna ei plaani. Seni, kuni veekogud lahti on, saavad nad ilusti hakkama. Toiduga toetamine jahedal ajal on igati tänuväärne, kui seda tehakse liigiomase toiduga. Sai ei ole ühelegi linnule ega loomale sobiv toit! See tekitab neile tervisehädasid ja näiliselt head tehes tehakse hoopis karuteene. Veelindudele võiks pakkuda hoopis riivitud kurki ja porgandit, lehtsalatit, Hiina kapsast ja nisuterasid.
Pea meeles, et toitu tohib anda lindudele vaid juhul, kui see on vajalik – siis, kui loodusest toidu leidmine on raskendatud!
Ka siilid on loomad, kes võivad tihti sügisel ja talvekülmade tulekul inimese abi vajada. Kui märkad tekkimas põhu- või lehehunnikut, hakkab sinna ilmselt mõni siilike talveunele sättima. Kui ta juba seal pesas magab, siis teda segama ei pea. Kui sinu hoovis liigub ringi siil, tasub okaskeral silma peal hoida ja kasvõi korraks ta üle kaaluda. Siili kaalunumber ei tohiks jääda talveunne minekul alla 800 grammi. Talveune ajal kaotavad nad kolmandiku kehakaalust ja unest ärgata enam ei pruugi, või siis ei jaksa nõrkenuna enam endale toitu leida.
Talvel vajab siil hoolt
Kui juhtud kohtama veel miinuskraadide ajal ringi liikuvat siili, siis tasub pöörduda Eesti metsloomaühingu poole ja kuulata nende juhtnööre. Ehk vajab tõesti loomake abi, et talv üle elada. Sellisel juhul on võimalik siilile abi pakkuda ka talveune ajal, kui ta peab olema jahedamas ruumis, inimese sätitud pesas ja järelvalve all, et tema kaal liialt madalale ei langeks. Alakaalus siilidel ei olegi muud võimalust, kui veeta talveune aeg hoiukodus ehk veidi uimasema loomana kui kevadine okaskera seda on. Vähemalt ootab teda kevadel ees vabadus juba pontsaka siilina!
Aeda kogunenud põhu- või okste hunnikuid enam põletada ei tohi. Ka nende ümbertõstmisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest seal võib juba olla kellegi talvekodu. Kui satud peale tugevalt keras siilile, kelle hingamist sa ei tuvasta, siis ole tähelepanelik. Talveunes olev siil hingabki vaevumärgatavalt vaid paar korda minutis ja tihtilugu peetakse neid surnuks. Ei tasu ennatlikult teda maha matta, vaid pigem abi paluda spetsialistidelt. Kui tuleb välja, et siil on siiski talveunes, tuleb pesa tagasi kokku panna ja loom rahule jätta.
Samuti tuleks üle kontrollida kuurid ja muud kõrvalruumid, mille ust on hoitud suvi läbi avatuna, kuid plaanitakse sügise saabudes sulgeda. Vaata ruumid hoolikalt üle – ehk on vaja kellelgi sealt vahepeal toiduotsingutele minna. Siinkohal meeldetuletus ka siili toidulaua osas – siili toit ei ole piim! Piim tekitab seedimisvaegusi, millesse nad surevad. Paku siilile parem linnulihaga kassi- või koerakonservi ja krõbinaid, kanaliha ja madalasse anumasse pandud vett.
Abi hädas või vigastatud loomadele
Kui kohtad metslooma, kes tundub hädas või vigastatud, pöördu enne sekkumist spetsialistide poole. Nemad oskavad juhendada, kuidas edasi toimida või aitavad hoopis ära hoida liigse abistamise, millega loomale või linnule liiga tehakse. Metsloomaühinguga saad ühendust Facebookis või infotelefonil (+372) 5632 2200. Abi pakub ka riigiinfo telefon 1247.