Põnev ala ⟩ Raadiospordiga võib jõuda teistele planeetidele

Peeter Rammo. Foto: Remo Tõnismäe

Peeter Rammo (15) on üks tublimaid noori raadiosportlasi Eestis. Koos vanaisa Ants Uusiga on ta pea kogu elu raadiosaatjate nuppe kruttinud. Vanasti oli raadioside kõige lihtsam viis kauge maa tagant inimestega juttu puhuda. Põnev seiklus on see ka tänapäeval.

Peeter on kogu oma elu olnud raadiovärgist suures vaimustuses ja juba päris pisikese põnnina tahtis ta vanaisa hobist osa saada. Inimesi, kes kodus raadioantennid püsti panevad ja omal käel eetris suhtlevad, kutsutakse raadioamatöörideks. Selle jaoks on vaja parajat hulka tehnikat ja teadmisi.

Lisaks on vaja veel oma kutsungit ja luba taolise hobiga tegeleda. Peeter sai esimese loa ja päris oma kutsungi, kui oli seitsmeaastane. Kutsung öeldakse mikrofoni, kui hakkad kellegi teisega rääkima. Peetri esimene kutsung oli ES2PETS. Esimesed kaks tähte sellest viitavad Eestile, kaks tähendab Harjumaad. Kõige esimese raadioloa puhul on nime jaoks neli tähte ja PETS tundus Peetrile ning tema vanaisale igati hea variant. «Esimesel eksamil näidati mulle seadmeid ja ma ise eriti küsimustele vastama ei pidanud,» meenutas ta. Praeguseks on Peetri kutsungis nime jaoks kolm tähte ning kui ta omal alal juba väga osav on, muutub nimi veelgi lühemaks.

Huvi raadiospordi vastu tekkis Peetril oma vanaisast. Foto: Remo Tõnismäe

Raadio on sport

Tänapäeval saab sõpradega kauge maa tagant suhelda ka telefoni teel või interneti kaudu. Kui lähemalt uurida, siis selgub, et seegi suhtlus käib raadio teel. Satelliidid, mis tiirutavad ümber maakera, kasutavad suhtlemiseks just raadiolaineid. Raadiolainete abil suheldakse ka kulguritega meie naaberplaneet Marsil. «Ega internet Marsi peale ulatu,» rääkis vanaisa Ants Uus. Ükski teine sidevahend nii kauge maa taha lihtsalt ei jõua ja kuidagi peab kulguri käekäigul silma peal hoidma.

Pealegi, kui mast oma aias püsti on, saab selle abil teiste inimestega ühendust võtta ka siis, kui internet maas on. Tuleb välja, et raadiovärk pole mitte niisama põnev hobi, vaid see on koguni sport. Paar korda kuus võtab Peeter osa võistlustest, kus võetakse mõõtu, kui pika maa tagant ja mitme inimesega keegi jutule saab. Kui soovid teistega ühendust luua, tuleb eetrisse lasta tähted CQ. «Sa pead ise endast märku andma, et olemas oled,» selgitas Peeter mängureegleid. Ta on raadiospordis päris osav ning on sel alal võitnud koguni aasta noorsportlase tiitli ja ohtralt teisi karikaid. Selleks peab teadma muidugi päris palju ette antud reegleid ja nõudmisi. Keelteoskus tuleb selles mängus kasuks. Siis saab teistega raadio teel ka niisama lobiseda.

Raadios suheldakse omavahel tihtipeale inglise keeles. Peeter mängib ohtralt ka arvutimänge ning on selle käigus inglise keele soravalt selgeks saanud. Vanaisa on tema keeleoskuse üle kohe päris uhke.

Raadios toimub suhtlus peamiselt inglise keeles. Foto: Remo Tõnismäe

Nimesid ei teagi

Kui teistega eetris juttu puhuda, siis oma pärisnime välja ei öeldagi, vaid ainult kutsung. Mõnikord saavad harrastajad ka päriselt kokku ja siis on põnev näha, kes millise nime taga toimetab. Kui oma kodus elu liiga lihtsaks läheb, siis võib minna loodusesse ja antenni mõnel kaunil aasal püsti panna. Eelmisel suvel tegid Peeter ja vanaisa just seda. Siis saab proovida, kuidas masinate ülesseadmine käib.

Mõned aastakümned tagasi oli sellist tööd rohkem. Tänapäeval keegi naljalt raadiovarustust omal käel valmis ei tee. Seda peab poest päris suure raha eest ostma. Kui Peetri vanavanaisa veel elus oli, meeldis talle väga ise kõik seadmed käepärastest juppidest valmis ehitada. Seetõttu oli tema elamises paras juhtmerägastik, millest ainult ta ise aru sai. Peetri vanaema Eve sai seal lapsena ükskord päris ohtliku elektrilöögi. Peetril õnneks selliseid ohte ette ei tule. Tema saab pead murda selle üle, kuidas morsetähestik selgeks õppida ja omal alal veel osavamaks saada.

Seadmed, mis kasutavad raadiosidet

• Inimeste loodud seadmetest on ilmaruumist kõige kaugemale lennanud kosmosesond Voyager 1. See saadeti teele juba enam kui 40 aastat tagasi ning on jõudnud juba väljapoole meie päikesesüsteemist. See tegus masin saadab tänini maale raadiolaineid uue informatsiooniga, mille on ilmaruumist kokku kogunud.
• Raadiolainete abil saadetakse välja raadiosaateid.
• Raadiolainete abil uuritakse kaugeid taevakehi. Selleks tööks kasutatakse seadmeid, mida kutsutakse raadioteleskoopideks.
• Mobiiltelefonid töötavad tänu raadiolainetele. Telefon saadab raadiosignaali mobiilimastile ja mast saadab selle eriti nobedalt sõbra telefonisse, kellega parajasti jutt pooleli on.

Mis on morse?

Vanasti kasutati morset pika maa tagant suhtlemiseks. Seal on iga tähe ja numbri jaoks kindel kombinatsioon. Kui morse kirja panna, on seal kriipsud ja täpid. Kui morset edastada heli abil, siis lastakse eetrisse täppide asemel lühikesed piiksatused ja kriipsude kohale pikemad piiksud. Peeter on sihiks seadnud ka see kunst selgeks saada.