Ideest ettevõtteks ⟩ Ettevõtlikud noored muudavad maailma

Vasakult Jürgen Tihanov, Paul Jürgens, Anita Algus, allpool Grete Paat ettevõttest Konnekt. Foto: Erakogu

Selleks et teha midagi ägedat, ei pea olema täiskasvanu, kinnitavad Anita Algus (17) ja Rasmus Susi (18). Nemad hakkasid ettevõtjateks juba enne täisealiseks saamist ning julgustavad ka teisi kõike põnevat proovima.

Eestlaste rajatud ja Londonis börsile läinud tehnoloogiaettevõte Wise korraldab võistlust «20 under 20» ehk siis 20 alla 20-aastast. Selle käigus otsitakse Euroopa parimaid 16–19-aastaseid ettevõtjaid. Selle aasta 20 tegusamat noort valiti välja 12 riigist pärit osaleja seast. Nende hulka jõudis ka kaks eestlast: Anita ettevõttest Konnekt ja Rasmus ettevõttest Meemehed.

Konnekt otsustas õpilaspileti üle viia telefoni, Meemehed meisterdavad mõnusat maitsemett. Mõlemad noored kinnitavad, et ettevõtluspisik on neil pikemat aega sees ning minifirmadega toimetasid nad juba põhikoolis. «Kui elad ema-isa katuse all, siis võid kõike proovida. Midagi ei juhtu ka siis, kui su ettevõte pankrotti läheb. Toit ja varjualune on alati olemas,» kinnitas Anita. «Mina olen kogu aeg hästi julgelt neile võimalustele peale lennanud.»

Rasmus on sama meelt. «Minifirma loomiseks vajalik raha on väga väike, kasvõi 15 eurot. Kui sellest rahast ilma jääd, siis pole hullu midagi. Kaotused on väga väikesed, aga nii saab palju teadmisi,» julgustas ta.

Õpilaspilet innustas

Anita ettevõtte loodava äpiga saab tulevikus kõiki plastkaarte kasutada telefonist. Kõigepealt panevad nad telefoniäppi õpilaspileti. «Praegu on õpilaspiletiga vaja minna kooli sisse, sööklas ennast registreerida ja hajameelse gümnasistina unustad selle kaardi alati koju või garderoobi. Meie paneme kaardi telefoni ja telefon on ju ikka kaasas,» rääkis tüdruk oma ettevõttest.

Selline näeb välja Konnekti rakendus. Foto: Konnekt

Nagu aeg-ajalt juhtub, on ka nende töö läinud üle kivide ja kändude ning plaane on tulnud mitu korda ringi mõelda. Anita ettevõttes on neljaliikmeline meeskond, kellega nad püüavad kõikidele raskustele vastu seista. Alguses oli neil kavas õpilaspilet panna käevõru sisse, kuid see oleks olnud liiga kulukas ettevõtmine. Nii otsustati õpilaspilet panna hoopis telefoni.

Konnekt tahab oma võimalustega välja tulla oktoobri alguses ning septembri lõpuks lubati neile, et selleks vajalik IT-lahendus on olemas. Mõni nädal enne turule tulekut aga selgus, et lubatud lahendust ei ole. Anita arvates on ka see õppetund. Nimelt ei tohi kunagi alla anda ja alati peab olema ka varuplaan. «Tehnikamaailmas on vaja asi kiiresti valmis saada, siis seda katsetada ja paremaks teha. Iga tehnoloogia on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi lõpuni valmis, äppidega on samamoodi. Kui Facebook oleks aastal 2004 valmis saanud, siis ei oleks maailm täna selline, nagu ta on,» võttis Anita asja kokku.

Maitsev mesi

Rasmus alustas ettevõtlusega väga noorelt ja on aastate jooksul proovinud kätt erinevate äridega. 7. klassis tegi ta sõbraga meevõideid. Mitu aastat hiljem otsustasid nad sama ideed uuesti katsetada, aga veidi teises võtmes. Nad segasid kokku mett ja šokolaadi. «Sellest saab teha teed, kakaod, jääkohvi, liha marineerida,» kirjeldas ta oma ettevõtte pakutavat kraami.

Meemehed pole pidanud oma toodet ringi tegema, kuid ka nemad on pidanud üht-teist õppima. Kui nad ettevõtte tegemist alustasid, meeldis neile kõike jätta viimasele minutile. Sildid meepurkidele said nad kätte paar tundi enne oma esimest laata. Värsked sildid kippusid kortsu minema ja neid oli väga keeruline purkidele kenasti paika saada. Laadal peaks kaup aga ilus ja ahvatlev välja nägema.

Poisid proovisid silte siluda nii, kuidas oskasid. Kui nad laadale jõudsid, tuli välja, et ka laudlina oli kortsus. «Õppisime sellest ja edaspidi triikisime laudlina ning kleepisime sildid varakult. Palju lihtsam on, kui hakata laadaks valmistuma juba nädal enne,» rääkis Rasmus oma õppetunnist.

Meemehed, vasakult Helmo Oja, Rasmus Susi, Morris Tann. Foto: Erakogu

Nüüd juba päris firma

Mõlemat äri alustati õpilasfirmana, tänaseks on need registreeritud äriregistris. Nii on võimalik asju põhjalikumalt teha. Õpilasfirma tegutses ühe aasta, kuid mõlemad noored tahtsid oma äri pikemalt ajada. Noorte südikust tunnistas ka Wise.

Lisaks kiitusele andis võistlus võimaluse teiste tegusate Euroopa noortega tutvust teha ja koos asju arutada. Alati on kasulik, kui saab mõtteid vahetada. Kohal olid ka nõuandjad ehk mentorid. Neid oli nii raha liigutamisega tegelevast ettevõttest Wise kui ka Suurbritannias tegutsevast Virgin Groupist. Viimane ettevõte on väga laia haardega ning tegeleb kõigega alates raamatutest lõpetades kosmoselendudega.

Rasmuse meelest oli võistluse juures äge see, et kõik noored ettevõtjad olid väga erineva taustaga. «Üks rääkis, et astus just ülikooli ja asutas ettevõtte. Teine jälle visati keskkoolist välja ja ta tegi ka oma ettevõte,» meenutas ta.

Kuidas luua minifirmat?

Minifirmat saavad luua 7.–9. klasside õpilased, õpilasfirmasid loovad keskkooliõpilased. Selle eesmärk on julgustada lapsi aasta jooksul midagi ägedat ette võtma. Minifirma loomiseks on vaja meeskonnaliikmeid ning juhendajat. Minifirma registreerimine Junior Achievement lehel maksab viis eurot. Ka laste vanemad peavad asjaga nõus olema.