REPORTAAŽ MUUSEUMIST ⟩ Hirmsatel sõdadel on huvitav ajalugu

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Copy
Postimees Juuniori reporterid Stefan Madrus ja Tristian Evert Eesti Sõjamuuseumis.
Postimees Juuniori reporterid Stefan Madrus ja Tristian Evert Eesti Sõjamuuseumis. Foto: Konstantin Sednev

Tallinna külje all Viimsi poolsaarel asuv Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum on sõdade, ajaloo ja kultuuripärandi koguja, säilitaja, uurija ja eksponeerija. Muuseumi külastasid sõbrad Stefan Madrus (12) ja Tristian Evert (12) koos info- ja turundusjuhi Sandra Niinepuuga.

Sõjamuuseumi koduks on aastal 1471 ehitatud Viimsi mõis. Eesti sõjaajalugu kaugest muinasajast kuni 20. sajandini välja on jaotatud erinevatesse tubadesse. Sõjaajalooga tutvumiseks on muuseumi ruumides üsna palju lugemist. Kuid näitusel on uudistamist ja silmailu ka noortele igasuguste eksponaatide näol, näiteks relvadest kuni metsavendade punkrini välja. «Me paneme rõhku päris asjade näitamisele,» ütles Niinepuu.

Vaikust, keegi magab! Tristian (vasakul) ja Stefan metsavendade punkris.
Vaikust, keegi magab! Tristian (vasakul) ja Stefan metsavendade punkris. Foto: Konstantin Sednev

I ja II maailmasõda

Esimese maailmasõja (1914–1920) toas oli alles mõni aeg tagasi vaatamiseks tolleaegne keemiakaitseülikond. Paraku hakkas see näitusesaalis kiiresti pudenema ning tuli asendada fotoga. Pärnust leitud ülikond on aga muuseumi kogudes endiselt alles. «Tegelikult on näitusesaalis märksa vähem esemeid, kui muuseumil päriselt olemas on. Järk-järgult väljapanekuid ka uuendatakse, et saaksime võimalikult paljusid esemeid inimestele näidata,» täpsustas Niinepuu.

Näiteks on muuseumil Vene-Jaapani sõja (1904–1905) päevik ning paar aastat tagasi leiti Lasnamäelt prügikasti kõrvalt terve hulk Johan Laidoneri perefotosid. «Kui keegi leiab kodust, keldrist või pööningult vanu esemeid, ka fotosid ja dokumente, siis tasub uurida, kas asjadel võib olla ajalooline väärtus,» rõhutas Niinepuu. Muuseumis need digitaliseeritakse ja säilitatakse vastavalt nõuetele, mida kodustes tingimustes ei pruugi juhtuda.

Teise maailmasõja (1939–1945) toas on muu hulgas kujutatud kaevikut, kus sõditakse Sinimägede lahingus (1944). Mannekeenidel on seljas tõetruud vormid, kus ka igal vormi küljes oleval märgil on kindel tähendus. Kõik detailid, mida külastaja näeb, on hoolega valitud ja midagi juhuslikku seal ei ole.

Johan Laidonerist (1884–1953)

Johan Laidoner oli Eesti sõjaväelane. Tema kõrgeim ametikoht oli Eesti armee ülemjuhataja aastatel 1918–1920, 1924–1925 ja 1934–1940.

Laidoneri kabinet.
Laidoneri kabinet. Foto: Konstantin Sednev

Muuseumi teisel korrusel on mitmed teematoad, paar tuba on pühendatud ka Laidoneridele. Teenete eest Vabadussõjas kingiti aastal 1923 Viimsi mõis kindral Johan Laidonerile. Talle kuulus see aastani 1940, mil ta küüditati. Mehega koos elas mõisas poolatarist abikaasa Maria Laidoner (1888–1974).

Ühes toas on näha kõik Laidoneri ordenid, mis on ühtlasi muuseumi väärtuslikum väljapanek. Teises toas on Maria Laidoneri buduaar, kus saab näha päriselt Laidoneridele kuulunud asju ja mööblit. Kolmandasse tuppa on üles seatud Johani kabinet. Kuigi teadaolevalt oli kindrali kabinet hoopis esimesel korrusel, kus täna asub kohvik, siis muuseum on selle sisse seadnud ruumi, kus on kogu mõisast ainsana säilinud 19. sajandi teise poole disainielemente. Kabineti mööbel pärineb toonasest sõjaministeeriumist.

Kaitseliidu tuba ja sõjatehnika

«Usun, et ajateenistusse lähen küll,» arvas Stefan tuba uudistades. Selles toas on elusuuruses telk, mida kasutavad kaitseliitlased väliõppustel ka tänapäeval. Telgi sees tegutsevad täisvarustuses mannekeenid ja nii uskumatuna kui see ka ei kõla, on selles toas ka omamoodi lõhn. Lõhn ei ole kunstlikult tekitatud ja muuseumis olevad asjad on puhtad, kuid nii mõnigi kaitseliitlane on toas tuttavat lõhna tundnud. Tule ja veendu selles ka ise!

Muuseumis saab proovida kiivrit ning käekaitsmeid, mida kandes sõdurid jooksid ja sõdisid.
Muuseumis saab proovida kiivrit ning käekaitsmeid, mida kandes sõdurid jooksid ja sõdisid. Foto: Konstantin Sednev

Üks muuseumi osa on veel rasketehnika väljapanek, mida saab uudistada maikuust oktoobrini. Talvel on see külastajatele suletud. Sealne tehnika pärineb peamiselt aastatest 1930–1960 ja suurem osa sellest kuulus eri riikide relvastusse teises maailmasõjas ja külma sõja ajal. Välja on pandud ka sõidukeid, mida kasutas Eesti kaitsevägi aastal 1990 ja hiljemgi. Ekspositsiooni rikastavad Soome sõjamuuseumilt kingiks saadud 24 suurtükki ja kolm miinipildujat. Uudistada saab soomukit Tgbil m/42, mille kinkis Eesti kaitseväele Rootsi.

Aastal 2015 avati näitus Eesti kaitseväelaste 11-aastasest teenistusest Afganistanis. Näha saab nende ehitatud sauna, mis pärast missiooni lõppu Eestisse toodi ja muuseumisse üles seati. Näitusel näeb veel Eesti kaitseväelaste tehnikat, relvastust, varustust ja vorme Afganistani missiooni ajal.

Eesti sõjamuuseum pakub lastele ja noortele ekskursioone, haridusprogramme ning töötube, mis lähtuvad muuseumi ekspositsioonist.

  • 28.–30. oktoobril kell 13.00–14.30 toimuvad sõjamuuseumis giidiga ekskursioonid, mille järel saab muuseumis mängida otsimismängu. Eelnev registreerimine pole vajalik. Osalemine muuseumipiletiga.
  • Isadepäeval, 14. novembril toimub kuraatorituur näitusel “Eesti poiste mängurelvadest 20. sajandil”.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles