/nginx/o/2021/11/29/14230433t1hdbb0.jpg)
Teadaolevalt on Eestis 120 Chevrolet Corvette’i. Eesti Corvette klubi korraldas oma hooaja lõpuürituse oktoobri algul esmakordselt Rakvere keskväljakul, kuhu kogunes 25 võimast, mitme põlvkonna Ameerika sportautot. Huvilisi oli palju ja kes teab, ehk kordub üritus ka järgmisel sügisel.
Sandra (7) koos isaga tuli Corvette’iga Rakverre Tallinnast. «Auto teeb kõva häält ja seetõttu pean sõites kõrvaklappe kandma,» rääkis tüdruk. Neiu isal oli algselt huvi vanade Ameerika autode vastu ja nii sattuski ta kokku Corvette’iga. Sandrale meeldib masin samuti, sest see on kiire ja läigib ilusti.
Kõige uuem kohale saabunud sportauto oli 495-hobujõuline, aastast 2021 ja kõige vanem Corvette C1 esimese generatsiooni auto aastast 1957. Neid mudeleid toodeti üheksa aastat ning kokku on selliseid autosid maailmas umbes 70 000. Sõiduki omanik Karol Kikkas ostis selle Corvette’i alles möödunud kevadel. See on sõiduk, mis on viis aastat tagasi lahti võetud ja uute varuosadega taas kokku pandud. Tuunitud autoga on liikumine mugav ning punktist A punkti B jõuab probleemideta. «Auto on loodud ikka sõitmiseks, mitte vaatamiseks,» usub Kikkas.
/nginx/o/2021/11/29/14230431t1h3589.jpg)
Võimas masin
2017. aasta Corvette C7Z06 670HP oli keskväljakul olevatest sportautodest aga kõige võimsam – 500 kW/670 hj, ees 19- ja taga 20-tollised veljed, süsinik-keraamilised pidurid ja pidurdusmaa 100-kilomeetrise tunnikiiruse pealt vaid 30 meetrit. Auto omanik Roman Loov tõdes, et võimas mootor on oluline ikka selleks, et kiiremini edasi saada. «Auto peab olema ka igapäevaselt kasutatav ja naljaga pooleks öelduna võiks pagas mahutada kaks golfikotti,» muigas Loov. Tuleb tõdeda, et nii see täpselt ka oli.
Samas, kui peres on rohkem kui kaks inimest, siis kogu kamp ühte autosse kohe kuidagi ei mahu. Seega kerkis üritusel küsimus, kuidas saaks terve pere Corvette’iga turule minna? «See on väga lihtne, tuleb minna mitme autoga,» leidis Eesti Corvette klubi president Margus Kärt küsimusele kiire vastuse.
Mootorid valmivad käsitööna
Ameerika Ühendriikides hakati Corvette’i tootma Flintis, Michiganis juba aastal 1953. Alates aastast 1980 on Corvette’e toodetud Kentucky osariigis asuvas Bowling Greeni tehases. Autode mootorid valmistatakse käsitsi ja selle ehitab algusest lõpuni üks mehaanik, kelle nimesilt on näha mootori peal. Päevas suudab mehaanik kokku panna umbes poolteist mootorit ja tehases valmib tunnis 12–13 autot.
/nginx/o/2021/11/29/14230429t1hd8b1.jpg)
Kahe istekohaga sportautod on üsna krõbeda hinnaga. «Mida vanemad, seda kallimad ja mida uuemad, seda kallimad,» tõdes Margus Kärt. Hindade ülemine pool ulatub üle 150 000 euro. Kuna tegu on eksklusiivsete autodega, arvatakse tihti, et nende hooldus on kallis, kuid Kärdi kinnitusel ei pea see paika. «Varuosad on Corvette’il odavamad kui Jaapani või Saksa autodel ning hooaja hoolduskulud jäävad 200–300 euro piiridesse.»
Eesti kliimas saab Corvette’iga sõita üksnes kevadest sügiseni. Talvel autodega ei sõideta, kuna masinad on tagaveolised, talverehve neile ei toodeta ning omanikud ei raatsi neid ka lume ja teesoolaga välja viia. Suvel nauditakse sõitmist aga täiel rinnal. Kärt usub, et kiirusevajadus on igal Corvette’i omanikul veres olemas. Võimsad need masinad tõesti ka on, kuna uuema Corvette’i maksimaalne kiirus ulatub üle 300 km/h, kuid maanteedel sõidetakse vastavalt seadustele ja kehtivatele piirangutele. Vähemalt korra hooaja jooksul kohtuvad klubi liikmed aga ringrajal. Siis on sõitjatel võimalus oma sportauto proovile panna ja saavutada kiirus, mida juht julgeb, jaksab või raatsib.
Eesti Corvette klubi:
:format(webp)/nginx/o/2021/10/18/14149135t1h4c10.jpg)