Saame tuttavaks ⟩ Selgrootud on Eduardi meelest enamat kui tüütud putukad

Tallinna Loomaaias vabatahtlik Eduard Valli. Foto: Remo Tõnismäe

Sageli on inimeste lemmikloomadeks imetajate hulka kuuluvad loomad, nagu hobused, küülikud või tiigrid. Eduard Valli (14) seevastu fännab loomi, kes tavaliselt teistele ei meeldi. Tema lemmikud on selgrootud, näiteks ämblikud.

Eduard ei mäleta, kuidas ja millal tekkis tal huvi putukate vastu, kuid juba lasteaias tundus talle mõistmatu, miks teised lapsed putukaid laiaks astusid. «Nad ju lihtsalt elavad siin, mõtlesin ma juba toona,» meenutas noormees, kes suvel lööb sääskigi maha vaid olukorras, mil pinisevad putukad on liiga kaua närvidele käinud. Enamasti ta vaid ajab vereimejad eemale.

Oma head teadmised putukate kohta sai Eduard alguses lasteraamatuid lugedes, kuid hiljem uuris juurde ka entsüklopeediatest. «Ja siin ma nüüd olen!» naeris poiss, kelle kõik sõbrad on harjunud, et ta suhtub selgrootutesse pisut teistmoodi kui enamik teismelisi.

Kodus on Eduardil kolm kassi ja seitsmendaks sünnipäevaks kingiti talle tarantel nimega Marion. «Ämblikkudega pidi olema nõnda, et kui neid piisavalt aktiivselt paitada, hakkavad nad seda ka ise tahtma,» selgitas noormees, kuid lisas, et tema seda siiski ei tee.

«Minu vanematel sellist selgrootute huvi ei ole, kuid neile on okei, et mul jällegi on,» selgitas ta. Seda kinnitab ka poisi teine isiklik lemmikloom, kelleks on mõni aasta tagasi ostetud maisi-roninastik. Lisaks terraariumi puhastamisele ja niisutamisele tähendab mao pidamine ka seda, et sügavkülmas peab alati leiduma paar kotti surnud hiiri, et lemmik nälga ei jääks. Hiired ostab noormees loomapoest.

Eduard tõdes, et madu pole mürgine ega pole kunagi proovinudki noormeest hammustada. Seetõttu laseb ta headel sõpradel loomakest vahel ka kätte võtta. «Tehniliselt saab kõiki loomi, ka mürgiseid, kätte võtta. Sõltub ainult, mitu korda,» naeris ta.

Eduard ei karda ka madusid kätte võtta. Foto: Remo Tõnismäe

Tööl Tallinna loomaaias

Mõni aasta tagasi kutsus klassivend Tallinna Rahumäe põhikoolist Eduardi liituma Tallinna loomaaia huviringiga. Kuna noormehele loomad meeldivad, otsustaski ta ringis käima hakata. «Enamasti käime loomaaias ringi, jälgime loomi ning teeme nende kohta märkmeid,» võttis ta huviringi tegevused kokku.

Möödunud suve alguses küsis Eduard oma ringijuhendajalt, kas loomaaias on vabu töökohti, mis talle sobiks, kuid pakkuda oli vaid aedniku töö. Suve lõpus otsis äsja avatud putukanäituse kuraator Leif-August Kirs töötajaid, kes oleksid valmis kuni näituse lõpuni hoolitsema 12 liigist putukate eest.

Eduard oli töö jaoks sobiv kandidaat ning nüüd käibki ta kaks korda nädalas putukate terraariume koristamas. Täpsemalt on tema töö niisutada või vahetada taimi, puhastada terraariume putukate väljaheidetest, tuua neile süüa ning märkida üles, kui mõni putukas on kas ära surnud või hoopis paljunenud. «Surnud putukad viskan ära või siis haruldasemad panen karpi. Ja näe, ritsikal on pojad koorunud,» juhtis tähelepanelik poiss ka meie pilgud uutele putukanäituse elanikele.

Loomaaias vabatahlikuna saab ta oma hobiga täiel määral tegeleda. Foto: Remo Tõnismäe

Vaimu hoiab värskena vibulaskmine

Kolm aastat tagasi avastas Eduard veel ühe hobi, milleks on vibulaskmine. Ala juurde jõudis ta üsna juhuslikult. «Olime perega Saaremaal ja praamini oli veel mõni tund aega. Nii otsustasime minna lähedal asuvale viburajale,» selgitas noormees. Rajal selguski, et Eduardil on loomulikku annet ning ta alustas treenimist Tallinna vibukoolis.

Vibuspordis läheb noormehel üsna hästi, ent tema südamesoov on siiski saada bioloogiks. «Ka loomaaias on tore töötada, sest siin on sõbralik kollektiiv,» mõtiskles ta tulevikuplaanide üle.

SÕBRAPÄEVIK

Lemmiktoit - konnajalad küüslauguvõiga

Hingeloom - Tasmaania kurat

Lemmiktund - ajalugu või keemia

Laul, mis kummitab - mul ei jää laulud kummitama

Staar või eeskuju - Elon Musk

Humoorikas ja intelligentne noor

Eduardi treener Katrin Virula Tallinna vibukoolist

Eduard liitus meie treeningutega alles septembris, mis tähendab, et minu jaoks on ta alles uus õpilane. Iseloomustuseks oskan öelda, et tegu on teadliku, analüütilise, intelligentse ning vahva huumorimeelega noore inimesega, kellega on põnev koos töötada.

Kes on selgrootud loomad?

Loomariik jaguneb kaheks suureks rühmaks: selgroogsed ja selgrootud loomad. Selgroogseid tunneme paremini, sest nad on selgrootutega võrreldes suuremad ja liikuvamad. Selgrootud loomad on näiteks putukad, ämblikud, vähid, ussid, teod, karbid. Neid me märkame harvem, sest nad on väikesed. Mõned on nii pisikesed, et neid on võimalik näha ainult mikroskoobiga.