Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

REPORTAAŽ ⟩ Kohvik, kus elavad vahvad kassid

Liisbet jälgib toolilt, kuidas Helen ja Eva-Maria kassidega mängivad. FOTO: Konstantin Sednev

Kassikohvikus Nurri tervitavad külastajaid päris kassid. Teadaolevalt on Tallinnas asuv kohvik Eestis ainulaadne ja seetõttu ka üsna populaarne. Õed Liisbet (10) ja Eva-Maria Talts (9) ise kassiomanikud ei ole ja seda põnevam on neil hiirekuningate käitumist ja tegutsemist söögikohas jälgida.

Kohvikusse sisenedes uuris Liisbet, ega kassid külastajatele midagi ei tee. «Ikka teevad, nad on ju kiskjad,» vigurdas kohviku perenaine Helen Jõudna. Tegelikult on kohvikusse valitud ainult sõbralikud kassid ning kohviku reegleid järgides kujuneb söögikoha külastus üsnagi tavapäraseks. Siiski juhtub kassidega alati midagi põnevat ning ükski päev ei ole eelmisega sarnane. «Kõige ilusam on must kass,» teatas Liisbet. Eva-Maria lemmikud olid aga oranžid kassid Lennu ja Leo.

Napsavad toitu

Kasside käitumine kohvikus on sarnane kodukassidega. Kuna kohvik ongi loomakeste ajutine elupaik, siis täpselt nii hästi ja vabalt nad ennast seal ka tunnevad. Näiteks võib mõni kass külastajale sülle hüpata või proovida midagi taldrikust napsata. Kuna inimeste söök ei ole kassidele mõeldud ja võib nende tervisele halvasti mõjuda, tuletas perenaine meelde, et kasse sööta pole vaja. «Toitu napsavad või nuruvad kassid pigem tähelepanu ja mängimise eesmärgil, mitte näitamaks, et nad on näljas,» kinnitas Jõudna.

Kuigi Eva-Maria kasse ei karda, on ka temal natukene kõhe, kui neid on korraga nii palju. FOTO: Konstantin Sednev

Iga külastaja saab uudishimuliku kassi taldrikust eemale ajada ning ka teenindajad jälgivad, et tühjad nõud saaks söömise lõpetanud kliendi juurest võimalikult kiiresti kööki toimetatud.

Külastajate melu kasse ei häiri. Neil on alati võimalus tunneli kaudu tagaruumi pugeda, kus on veidi hämaram ja kuhu võõrad ei pääse. Seda võimalust kasutavad enim just kassid, kes on alles kohvikusse tulnud. Vahel jäävad kassid ka keset kohvikusuminat magama ning siis on mõistlik neid mitte puutuda, kuna unesegane loom võib segajale käpaga äsada.

Sarnased kohvikud on Jaapanis olnud juba üle kahekümne aasta, kuid Euroopas, täpsemalt Londonis, avati teadaolevalt esimene kassikohvik aastal 2014. Samal aastal tegi uksed lahti ka kassikohvik Nurri. «Raha kogusime Hooandja kaudu,» meenutas perenaine ja lisas, et tänu suurele huvile saadi vajalik summa ka kokku.

Kust kassid tulevad

Kassid jõuavad kohvikusse Viljandi loomade varjupaigast ja kohvik Nurri on neile elupaigaks seni, kuni keegi kassid endale koju viib. «Nii päris ei saa, et tuled kohvikusse sööma ja lähedki koju, kass kaenlas,» selgitas perenaine. Kui külastaja leiab endale sobiva kassi, tuleb teha kindlaks, kas kassi ja tulevase peremehe vahel tekib ikka side, mis kinnitaks, et kass läheb sobivasse koju.

Heleni lemmikloomad on kassid. FOTO: Konstantin Sednev

«Solgutamist ma ei poolda,» oli Jõudna kindlal seisukohal. Siiski on paaril korral toonud inimesed oma kassi kohvikusse tagasi, sest loom on läinud pereliikmega tülli ja koos elamine ei olnud enam mõeldav.

Vahel juhtub, et mõni Viljandist toodud kass ei klapi teiste kohvikus elavate kassidega. Ka siis ei vii perenaine kassi Viljandisse tagasi, vaid proovib talle ikka päris kodu leida. «Hetkel on kohvikus üheksa kassi ja mulle tundub, et kümme ongi maksimum,» selgitas Jõudna. See on perenaise enda tunnetus, et kassidel jääks kohvikus piisavalt ruumi nii magamiseks, mängimiseks kui ka omaette olemiseks.

Nurri kohvik on kasside kodu. Loomade heaolu tagamiseks tuleb kohviku külastajal meeles pidada järgmist:

  • palun ära kassidele oma sööki paku;
  • kui kass tahab sülle, siis tuleb ta ise;
  • kui kass magab, ära tee talle pai;
  • palun ära sikuta ega sakuta kassi, ta pole mänguasi;
  • kassile ei meeldi fotovälk ega kõva kisa;
  • kohvikusse tulles jäta oma isiklik lemmikloom koju;
  • kohvikus on ette nähtud ka külastustasu. Infot selle kohta leiad Nurri kodulehelt www.nurri.ee.
Tagasi üles
Back