Kolm Põrsakest motiveerivad teadust tegema

Copy
Teadusteatri etendustelt ei puudu ka vägev tuleshow.
Teadusteatri etendustelt ei puudu ka vägev tuleshow. Foto: Kristjan Teedema

Kui «Frozeni»-teemalist sünnipäevapidu soovinud neiu kutsus enda peole teadusteatrit tegema Kolm Põrsakest, oli ta etenduse lõpus kindel, et kui temast Elsa ei saa, saab hoopis teadlane. Just selline positiivne ja sütitav mõju on aastal 2013 Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilasfirmast välja kasvanud ettevõttel Kolm Põrsakest, mille eesmärgiks on teadus noorte seas popiks muuta.

Kolme Põrsakese Tartu kontoris võttis Postimees Juuniori vastu tegevjuht Arnold Rein Tatunts. Lahkelt näitas ta paari teaduskatset ning lasi piiluda ka põrsakeste lattu. «Siin on organiseeritud kaos,» naeris ta. Teadusteatri tegemiseks läheb tarvis üsna mitmeid asju – osa saab poest, teised tuleb aga tellida. Tatunts kinnitas, et salajast kauplust Kolmel Põrsakesel asjade soetamiseks ei ole. Hoopis tähtsam on oskus lihtsate esemetega keerulist katset teha, mitte osta kokku hulga keerulisi asju, millega suurt midagi teha ei mõisteta.

Elektromagneti tegemise komplekt.
Elektromagneti tegemise komplekt. Foto: Kristjan Teedema

Miks on miski nii või naa

Tatunts usub, et katsetele piiri ette ei tule ehk kunagi ei saa ära teha kõiki maailma katseid. «Kas leiutistel on piir? Arvan, et piir võib olla ainult meie kujutlusvõimel,» selgitas ta ja tõi näiteks, et tihti küsivad lapsed just küsimust «miks?».

-Miks ma pean sööma?

-Et kõht täis oleks.

-Miks?

-Nii on sul hea olla.

-Miks?

-Sul on siis energiat, et tegutseda.

-Miks? jne.

Kuigi küsimus on ikka «miks?», muutuvad vastused üha põnevamaks ja keerulisemaks.

Ka iga Kolme Põrsakese teadusteatri esineja paneb etenduste tegemisse oma loovust, mis omakorda muudab katsed omanäoliseks ja veidi teistsuguseks. Teadusteatri kavasid täiendatakse kaks korda aastas ja alati kohandatakse etendusi ka vastavalt publikule ja asukohale. Näiteks koduses väikses köögis on kõik käeulatuses, kuid kindlasti tuleb arvestada, et ruumi võib olla jälle vähem kui peosaalis. Sellest hoolimata on Kolm Põrsakest esinenud nii koduköögis, välitingimustes kui ka suurtes saalides.

Ilma hea tujuta teadusteatrit ei tee!
Ilma hea tujuta teadusteatrit ei tee! Foto: Kristjan Teedema

Teaduskatsed kodus ja koolis

Sageli käib ohtlikkus ja põnevus käsikäes, kuid kõik põnev ei pea alati ohtlik olema. Huvi teadusvaldkonna vastu on võimalik kasvatada ka kodustes tingimustes. Kolmel Põrsakesel on kokku pandud avastajate kastid, mis sobivad just omapäi katsetamiseks. Komplekti kuuluvad katseks vajalikud esemed ja juhend, mis saadetakse ostjale koju. Teaduskast on hea võimalus uurida ja avastada, kuidas maailm töötab, ja seda kõike endale sobivas tempos.

Tatunts selgitas, et kastid on nende arusaam mänguasjast, mis last arendab. «Otsime iga päev uut põnevat sisu, mida noortega jagada,» kinnitas ta. Samuti pööratakse tähelepanu asjaolule, et vahendeid ei peaks pärast ühte katset prügikasti viskama, vaid neid saaks kasutada ka mõnes teises katses.

Teadusteater teeb ka üritusele mulle kui vaja.
Teadusteater teeb ka üritusele mulle kui vaja. Foto: Kristjan Teedema

Tatunts usub, et igal lapsel peab olema võimalus endas teadushuvi äratada ja arendada. Lasteaedades ja koolides toimuvad teadushuvihariduse ringid, kus tutvustatakse noortele teaduse võlusid. See on Kolme Põrsakese panus haridusse. «Tähtis on, et lapsel ei kaoks huvi reaalainete vastu üksnes seetõttu, et ta ei saanud õigel ajal tõuget oma õpetajalt või suunamist lapsevanemalt.» Laste jaoks huvitav ja kaasahaarav kava on välja töötatud koos Tartu Ülikooli teadlastega. Muidugi on katsete tegemisel esikohal laste ohutus, mida arvestades on tegevused ka kokku pandud. Ometi saavad pealtnäha lihtsad asjad olla huvitavad, kui neid põnevalt lahti seletada.

Põrsakeste kaks kõige populaarsemat katset

1. Klassikaline, aga väga efektne – tekitame udu.

Meie ees on tühi ämber, kuhu valatakse vedelat lämmastikku. Selle peale valatakse omakorda keeva vett. Seepeale tekib udu ehk õhku paisatud veepiisad.

2. Praktiliselt kunagi ei puudu teadusetenduselt esineja või publikust tulnud vabatahtliku põlema panemine.

See katse on oma lihtsuse ja efektsuse tõttu alati paeluv vaatepilt. Katseks läheb tarvis anumat, mille sees on käesoe vesi, ja teist anumat, kus on sees seebimullidesse seotud gaasiline kütus. Arnold Rein teeb käe korralikult märjaks, võtab pihku seebimullid ja süütab need põlema. Katse kestab vaid hetke, kuid mõjub väga efektselt.

NB! Need katsed ei ole jõukohased ise kodus proovimiseks.

Tagasi üles