P, 27.11.2022

Ajaloost ⟩ Riided maksid kunagi hingehinda

Adele Johanson
Riided maksid kunagi hingehinda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Keskajal olid naistel juba kenamad kleidid ja meestel kuued, mis maksid omajagu raha.
Keskajal olid naistel juba kenamad kleidid ja meestel kuued, mis maksid omajagu raha. Foto: Shutterstock

Pea kõik inimesed laias ilmas kannavad riideid ja tänapäeval käivad linnainimesed kõikjal maailmas üsna sarnaselt riides. Riiete ajalugu on kirju ja põnev ning sajandeid olid kehakatted väga kallid.

Ühel või teisel viisil katavad oma keha kinni kõik maailma inimesed. Kõige paksemad vammused on käigus talvisel põhjamaal. Mõne Paapua hõimu juures piisab kombekas olemiseks napist niudevööst. Ilm mängib siin kindlasti rolli, sest mõned tahavad külma eest sooja saada, teised end palava päikese eest peita.

Nii on see olnud aastatuhandeid. Algelisi nahast rõivaid hakati kandma sadu tuhandeid aastaid tagasi. Seda tegid juba inimeste varasemad eelkäijad ja meie kaugemad sugulased.

Neandertallased elasid üle mitu jääaega. Kuigi nad olid inimestest kopsakamad ja karvasemad, pidid nemadki end külma eest kaitsma. Nii hakkasid juba need Euroopa asukad loomanahkadest riideid tegema. Kuidagi pidi ju ennast kõledal ajal soojas hoidma.

Sama tegid meie moodi inimesed, kes end jahedamatel aladel sisse seadsid. Jäämees Ötzi leiti Itaalia mägedest ja ilmselt oli ta sealsamas surnud juba tuhandeid aastaid tagasi. Oma viimasel käigul kandis ta rohust tehtud keepi, nahast vööd, sääriseid ja sooje nahast saapaid.

Ötzi eluajal oli ilmselt juba inimesi, kes kandsid kangast tehtud riideid. See kunst mõeldi välja Lähis-Idas kiviaja lõpus. Toona võeti kasutusele lina ja vill ning need on käigus tänini.

Neandertallased olid ühed esimesed, kes kandsid kehakatetena loomanahku.
Neandertallased olid ühed esimesed, kes kandsid kehakatetena loomanahku. Foto: Mary Evans Picture Library / Scanpix

Linasest seelikud kõigile

Vana-Roomas kandsid nii mehed kui naised tuunikaid, sest siis ei pidanud kangast lõikama. Keskelt hoidis kandilisi riidetükke koos vöö ning õla pealt sai selle kinnitada nõeltega. Kreeklased tegid riideid nii linast kui ka villast. Vana-Egiptuses kasutati peamiselt lina, villa suhtes olid egiptlased umbusklikud.

Vana-Egiptuse riided olid tehtud nii, et kuumas kõrbes oleks võimalik end palavuse eest kaitsta. Mehed kandsid linaseid seelikud, mis olid keskkohast vööga kinnitatud. Sarnaseid rõivaid kandsid nii jõukad kui vaesed inimesed. Kui edevus muidu rahu ei andnud, võis kanga ära värvida. Tavaliselt jäi see aga loomulikku heledasse tooni. Naised kandsid Vana-Egiptuses linaseid kleite. Pisikesed lapsed võisid täiesti paljalt ringi silgata. Kuna külma kartma ei pidanud, oli põnnidel ilmselt nii päris tore.

Vana-Egiptuse seinajoonistuselt on hästi näha meeste linased seelikud ja naiste pikad kleidid.
Vana-Egiptuse seinajoonistuselt on hästi näha meeste linased seelikud ja naiste pikad kleidid. Foto: AKG Images / Scanpix

Püksid polnud Euroopas moes

Vana-Roomas kanti ka hõlste ja tuunikaid ning pükse peeti metslaste riietuseks. Korralik roomlane endale midagi säherdust selga ei pannud. Samas on püksid väga mugavad ning kulusid marjaks ära ratsutamisel.

Maailma vanimad püksid on leitud Hiinast. Ilmselt olidki need 3000 aastat vanad villapüksid tehtud selleks, et oleks mõnusam hobuse seljas sõita. Paljud rahvad kandsid antiikajal pükse, eriti need, kes armastasid ratsutada. Keskaegses Euroopas ei tahtnud mehed rooma mõjul vahepeal tunnistada, et kannavad pikkade hõlstide all pükse. Jahedas kliimas oli see aga mõnus.

Mida uhkem, seda ebamugavam

Riided on vajalikud, aga tihti kipub olema nii, et mida uhkemad riided, seda ebamugavamad need on. Sajandeid tõmbasid jõukad daamid Euroopas oma piha koomale range korsetiga. Keskajal kandsid uhked mehed jälle nii pika ninaga kingi, et kõndida oli keeruline. Hiinas oli aastasadu kombeks toppida naiste jalgu eriti pisikestesse kingadesse, mis samuti muutsid kõndimise võimatuks.

Tänapäeval on riided üsna odavad. Uue särgi võib hea otsimise peale saada krõpsupaki raha eest. Kunagi olid riided paras luksus. Tallinnas olid selle kohta omad seadused, sest luksusega ei tohtinud liiale minna. Nii kirjutab ajaloolane Inna Põltsam-Jürjo, et peigmehel lubati pruudile kinkida sametist rinnarätik, siidist varrukad, sukad, tuhvlid ja mitmesuguseid ehteid. Pruut võis oma tulevasele kinkida särgi, öömütsi, neli taskurätikut ja püksipaelad. Laristada ja liialdada ei tohtinud!

Riided olid vanasti nii kallid, et neid pärandati edasi mitu põlve ja naljalt neid prügikasti ei viidud. Ka vanaema vana kleit oli väärt palju raha. Karistused riiete varastamise eest olid karmid ning see kuritegu võis lõppeda surmaga. Lina või lamba kasvatamine, lõnga tegemine ja kanga kudumine on ju suur töö. Alles umbes sada aastat tagasi võis igaüks hakata riideid ostma ning kanda meelepäraseid rõivaid.

 
Märksõnad
Tagasi üles