Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tasub teada ⟩ Koera käitumises on sõnum omanikule

Siim Oja koos koer Miaga. FOTO: Tairo Lutter

Koerte käitumisspetsialist Siim Oja jaoks on koerte õpetamine hingelähedane ja oluline teema. Tema missioon on muuta koerte maailm rõõmsamaks ja luua sinna uus tähendus. Seepärast hakkaski ta tegelema koerte ja inimeste koolitamisega

Kutsikaid vaadeldes ja jälgides võime märgata nende kiiret arengut alates kolmandast kuni 16. elunädalani. Sealt edasi õppimine pidurdub, kuid ei jää päris seisma, vaid kestab tegelikult koera elu lõpuni. Sellepärast on oluline alustada koera õpetamisega varakult ehk kohe, kui kutsikas koju tuuakse. Nii saab ära kasutada n-ö soodsat perioodi, kuhu sisse jääb ka koera sotsialiseerumise aeg. Hiljem, pärast neljandat elukuud on kutsikal juba raskem sotsialiseeruda ehk tutvuda uute inimeste, teiste loomade ja võõraste kohtadega.

Kui juhtubki nii, et kutsikas ei saa mingil põhjusel õue enne neljandat-viiendat elukuud, koer võetakse varjupaigast või soovitakse koolitada juba täisealist koera, kes seni on elanud näiteks maal ja peab nüüd linnaeluga harjuma, tuleb kohaneda nii inimesel kui ka koeral. Koera võttes peab arvestama, et lemmiku omanik on see, kes edaspidi koera õppimist juhib.

Koera käitumist mõjutavad nii geenid, keskkond kui ka senine areng. Ei ole vahet, kas tegu on tõukoera või krantsiga, Taani dogi või Pekingi paleekoera ja bolonka seguga. Nad kõik õpivad ühtemoodi, aga ikkagi individuaalsete erinevustega.

Koerad suhtlevad palju kehakeeles, mistõttu saab nende käitumisest märgata, milline koer käitub soovitult ja milline mitte. Selleks et koer oskaks inimeste maailmas hästi ja õigesti käituda, tuleb teda õpetada. Koeri on võrdlemisi lihtne koolitada, aga nendega peab siiski järjepidevalt tegelema. Veel keerulisemaks kujuneb koerte koolitamine juhul, kui töötad teenistuskoertega mõnes ametiasutuses, soovid sportkoeraga osaleda võistlustel või tahad teraapiakoeraga abivajajaid toetada.

Koeri on võimalik ka üle treenida, mis põhjustab neile traumasid ja lihasvalu nagu sportlastelegi. Liigne treenimine võib ajada koera segadusse, millal on töö- või puhkeaeg.

Õpetatud koer käib peremehe kõrval. FOTO: Tairo Lutter

Koera õpetamisel tehtavad vead

Inimesed, kes tahavad koeri õpetada, peavad eelkõige ise õppima. Kõik koerad oskavad koerad olla, aga inimene peab õppima mõistma, kuidas koerad suhestuvad ümbritseva maailmaga.

Tüüpiline viga, mida koera kasvatades tehakse, on liigsele inimlikustamisele kaldumine. Sel juhul arvatakse, et koerte käitumist saab parandada sarnaselt lapse kasvatamisega: keelatakse, karjutakse, tehakse kõva häält või lohutatakse, aga see teeb hirmunud koerte mured veel suuremaks. Head ei tee ka ülemäärased kuulekuskoolitused ja lihtsalt lootmine, et äkki aja möödudes läheb koera käitumine iseenesest paremaks.

Kui koer veab rihmast, lõhub ennast ja teisi, ka mänguasju, pissib või kakab tuppa, haugub lakkamatult, ei oska üksinda olla, käitub ettearvamatult või on kartlik, hirmunud ja hüperreaktiivne, tuleb kindlasti otsida koerte käitumisspetsialisti abi. 99,9 protsendil juhtudest on sellised mured lahendatavad.

Siimu enda lugu

Üks suuremaid müüte on see, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Tegelikult õpivad koerad terve elu ja on ühed vähesed imetajad, kes ka mängivad elu lõpuni.

Selleks et koerte käitumise spetsialistiks saada, tuleb teha palju tööd, sest Eestis üheski koolis seda õppida ei saa. Koeri armastav Siim märkas ebakõla koerte ja inimeste soovide vahel ja nii jõudis ta kõigepealt koerte ja siis inimeste koolitamiseni, sest koeri õpetavad ju inimesed. Tänaseks on tal rohkem kui 10 000 tundi koerte õpetamise kogemust.

MEELESPEA. Märka koera käitumist!

Koerte sagedased käitumismured:

  • hauguvad,
  • lõhuvad,
  • hüppavad,
  • kraabivad,
  • tirivad rihmast,
  • pissivad tuppa,
  • ei oska üksi olla,
  • on hüperaktiivsed,
  • võivad hammustada inimest või teist koera või rünnata autosid.

Inimest usaldavad ja austavad koerad:

  • kuulavad inimese sõna,
  • jalutavad lõdva rihmaga,
  • saavad läbi teiste koerte, inimeste ning uute ja huvitavate kohtadega.
Tagasi üles
Back