Saame tuttavaks ⟩ Jaan Joonatan käis laevaga Arktikas

Jaan Joonatan õpib mootorpaadiga sõitmist, õpetab isa Tiit. Foto: Erakogu.

Jaan Joonatan Pruuli (12) käis sel aastal purjelaevaga Admiral Bellingshausen Arktika reisil ning veetis neli kuud merel. Juba lapsest saati rändurihingega Jaan on alates esimesest eluaastast merel seilanud ning kavatseb igal võimalusel veel reisida

Jaani vanemad Maris ja Tiit Pruuli on mõlemad Eestis tuntud maailmarändurid ja reisipisiku on saanud ka Jaan. Oma esimesi kogemusi merel mäletab poiss Käsmu suvemaja läheduses. «Olen Käsmu lahel sõitnud erinevate paatidega, nii purjekate kui ka mootorpaatidega,» meenutas Jaan. Pärast esimesi kokkupuuteid on seilamine püsinud Jaaniga koos. Enne Arktika reisi on ta koos vanematega käinud Antarktikas ja lisaks purjetanud Vahemerel ja Kariibi merel.

Võimalus Arktika reisile minna tekkis Jaanil tänu sellele, et vanemad olid minemas ja tallegi pakuti kohta Admiral Bellingshauseni laeval. «Ma olin kindel, et selliselt elamuselt ma eemale ei jää,» rõhutas poiss.

Pikka aega merel olemine ei ole sugugi lihtne ning paljud jäävad esimese asjana merehaigeks. Selle vastu õiget ravi ei olegi, seega on vaja seda ennetada. Jaan suutis halvima ära hoida. «Mõned oksendasid, aga mina siiski mitte. Esimesel kahel päeval ma polnud küll merehaige, aga terveks seda olemist ka nimetada ei saanud,» tõdes ta. Pärast algseid raskusi hakkas Jaan vaikselt merel olemisega harjuma. Küll aga ei saa keeruliste ilmaolude tõttu kunagi end merel päris mugavalt tunda. «Tormide ajal oli väsimust ikka palju. Selline tunne oli, nagu vaataks hällis loksuvat last. Väga raske oli kõndida ja kogu aeg tuli kuskilt kinni hoida,» seletas Jaan.

Armsad, kuid ohtlikud loomad

Suure loomasõbrana hoidis Jaan silmad lahti, et näha arktilisi loomi. «Olen väiksest saadik mõelnud, kui palju lahedaid loomi liigub maailmas ringi. Huvitav on mõelda, et paljusid neist saab näha ainult loomaaias, kus nad on sinuga harjunud ja kuna nad on aia taga, siis nad ei tundu ohtlikud,» arutles ta. Poiss tõdes, et kuigi paljud kiskjad nägid reaalsuses väga nunnud välja, tuleb siiski meeles pidada, et nad on väga ohtlikud. Kõige erilisem hetk oli Jaani arvates see, kui laevameeskond nägi jääkaru ujumas vaid meetri kaugusel nende laevast.

Arktika ekspeditsioonil osalejad. Jaan Joonatan Pruuli Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpixs Baltics

Kui meeskond maale suundus, oli neil alati püss ja raketipüstol kaasas. Üks ohtlik loom, kellega Jaan kokku puutus, oli muskusveis. Veis tormas meeskonna poole ja sundis neid varju otsima mahajäetud majades. Lõpuks pani veis jooksu, kui reisil kaasas olnud kaameramees CJ Kask lasi õhku drooni, mis looma hirmutas. Droon osutus üldse efektiivseks loomapeletajaks. «Paljud loomad, keda nägime, olid droonist sama hirmul kui meie neist,» ütles Jaan. Veel nägid meeskonnaliikmed vaalu, polaarrebaseid ja morskasid. Kahel korral õnnestus näha ka virmalisi.

Oma ülesanded täita

Sellistes oludes laevaga sõitmine nõuab palju eeltööd ja ettevaatlikkust. Kapten Priit Kuusk uuris alati enne sadamast väljasõitmist ilmateadet. Tänu sellele sai meeskond suuremaid torme vältida. «Üsna raske oli sõita jäämägede vahel, kus mõned jäämäed on mitukümmend meetrit kõrged ja mitmesaja meetri pikkused. Tuleb olla väga ettevaatlik, eriti udus sõites, mida on Arktikas väga palju,» rõhutas Jaan. «Ohtlik on ka see, et paljudest sealsetest kohtadest ei ole korralikke merekaarte. Mõnikord sõitsime väikese kummipaadiga laeva ees, et saaksime üldse näha, kas suur purjelaev pääseb läbi.»

Jaan laeval niisama istuda ei saanud, temalgi olid oma ülesanded täita. «Aitasin isal ja emal vee- ja pinnaseproove võtta. Neid proove võtsime Tallinna ja Tartu teadlaste jaoks,» seletas ta. Pruulid korjasid teadlastele ka samblikke ja puulehti, aga maal oli vähe puid ja rohkem kivimeid. Jaani ülesanne oli ka koka abistamise kambüüsis ehk laevaköögis.

Lisaks leidis ta endale reisides põnevaid hobisid. Üks selliseid tegevusi oli kalapüük. Jaan sai reisil isiklikuks rekordiks 15-kilose tursa. «Kuigi me ei saanud palju erinevaid kalaliike, saime neid ikka väga palju. Suurel hulgal saime merikuradeid ja forelli,» tõdes ta. Lisaks meeldis poisile reisil olles pildistada linde ja hiljem neid linnuõpikust tuvastada.

Pole muret kartmatult külma vette minna! Foto: Erakogu

Sõbrad tulid ja läksid

Laeval kitsastes tingimustes saad paratamatult paljude inimestega tuttavaks. Kuna Admiral Bellingshauseni meeskond vahetus väga tihti, kohtus Jaan suure hulga inimestega. «Alati on raske ühe meeskonnaga hüvasti jätta, aga teadsin, et järgmisest meeskonnast leian uusi sõpru,» rääkis ta raskematest hetkedest.

«Kõik 60 inimest, kes reisi erinevatel etappidel osalesid, olid väga toredad ja õpetasid mulle erinevaid asju,» meenutas poiss. Näiteks operaator CJ Kask õpetas filmimist erinevate kaameratega ja monteerimist. Heiti Hääl õpetas kala puhastamist ning Kaisa Ling, kes oli laeval kokk, õpetas kitarrimängu. «Enne olin ma ainult klassikalist kitarri mänginud, nüüd sain meremeeste laule õppida!» rääkis Jaan õnnelikult. Kuna Arktika reis kestis veel ka septembris, tehti Jaanile laeval koolitunde. CJ õpetas matemaatikat, Kaisa Ling õpetas eesti ja hispaania keelt ning isa Tiit ajalugu.

Reisi üks hiilgavamaid hetki oli poisi arvates see, kui kapten lubas tal ise mootorpaadiga sõita. «Oli väga uhke tunne, kui kapten arvas, et mul on juba piisavalt oskusi ja lubas mul üksi sõita,» meenutas ta. «Arktikas sõites teeb olukorra palju raskemaks jää, mille vahel tuleb manööverdada.»

Jaan võttis Arktikast meeneks kaasa vana inuittide püssi jäänused. Lisaks tõi ta kaasa ühe polaarrebase lõualuu. Tuleviku osas on tal palju mõtteid. Esimene eesmärk on saada võimalikult palju kogemusi erinevatel aladel. Talle meeldivad asjad, mis on seotud matemaatika ja füüsikaga, aga midagi kindlat ta veel tuleviku kohta ei ütle.

Vabal ajal käib Jaan lauatennise trennis. «Mulle meeldib ka filme vaadata ja mõelda, kuidas need on tehtud, kuidas on efektid filmitud ja green screen’i kasutatud,» loetles ta. Jaanile meeldib ka ise filme teha ja monteerida.

Sõbrapäevik

Lemmiktoit: oa pajaroog vürtsika kastme, ananassi ja maisiga

Hingeloom: hunt

Lemmiktund: matemaatika

Laul, mis praegu kummitab: AC/DC «Back in Black»

Staar või eeskuju: ema ja isa

PÕNEVAT. Admiral Bellingshausen

• Purjelaev Admiral Bellingshausen ehitati 1984. aastal Hollandis. Eestisse osteti laev Antarktika ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamise retkeks.
• Laev külastas oma reisi ajal 41 sadamat ja pardal viibis kokku üle 60 inimese.
• Ekspeditsiooni juhi Tiit Pruuli sõnul pole ükski Eesti lipuga purjelaev nii kaugele põhja poole jõudnud kui Admiral Bellingshausen.