:format(webp)/nginx/o/2021/12/09/14249609t1h9965.jpg)
Pärnu lastel on imeline võimalus harjutada lugemisoskust koos lugemiskoerte Lexi (9) ja Chuckiga (8), kes alati huviga kuulavad ega kritiseeri kunagi. Ka siis mitte, kui sassi läheb! Lugemiskoertega kohtumine on sedavõrd populaarne, et kellaajad lugema tulemiseks täituvad ilma suurema reklaamita.
Põhjused, miks lapsed Pärnu keskraamatukokku koertele ette lugema tulevad, on erinevad. Osa lapsi on esimestel kordadel väga arad, sest neil puudub esinemisjulgus või kardavad nad lugedes eksida. Teised jälle peavad alguses kõvasti pusima, et sõnu kokku saada. Ajaga muutuvad kõik üha ilmekamateks ja julgemateks lugejateks. «Lugemine peab olema fun, mitte kohustus,» usub koerajuht Rita Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingust.
Laps, kes soovib koerale ette lugeda, valib ise sobiva raamatu ning koeraga koos on tal aega lugeda 15 minutit. Samuti on raamatukoguhoidjad lugemisõhtutel alati lapsi ootamas ja raamatu leidmisel abistamas, vajadusel ka soovitamas. Tihti tuleb lugemiskoer lugeja juurde, heidab pikali või paneb talle pea sülle. Õhkkond on vahetu ja turvaline. Ka koerajuht jälgib asja pigem kõrvalt ning abistab lugemisega ainult vajadusel. Lugemise lõpus jääb igale lapsele pisut aega, et kokku panna pusle, paberit voltida või koeraga trikke teha. «See on suur motivaator ka neile, kes muidu väga lugeda ei tahagi,» kinnitas Pärnu keskraamatukogu lasteteeninduse peaspetsialist Signe Peeker.
Luges ka presidendile
Tereese Ilves (10) hakkas koertele lugemas käima, sest armastab nii lugemist kui ka koeri. «Rahulikum on lugeda, kui koer sind kuulab, ja samas saab ka ise loetud tekstist paremini aru,» selgitas ta. Kuigi lugeda oskas Tereese juba lasteaia lõpurühmas, oli esimesel korral ikka hirm, et äkki läheb sassi. «Tegelikult ei juhtu midagi, kui sassi läheb, koer ei saa ju aru ega riidle,» rääkis tüdruk enesekindlalt.
/nginx/o/2021/12/09/14249613t1h42ac.jpg)
Mõistes, kui kasulik on lemmikule lugemine, proovis Tereese ka oma kodus elavale koerale ette lugeda. See siiski ebaõnnestus, sest tema neljajalgne on hästi aktiivne, rahmeldab ega püsi paigal. Nii otsustas Tereese ikkagi kord nädalas käia lugemas just lugemiskoertele.
2020. aasta sügisel, kui toimus lugemiskoerte hooaja avamine, tuli raamatukokku Tereese jaoks ootamatult toonane president Kersti Kaljulaid. «President palus, et ma talle loeksin, mis oli kordades hirmsam kui koerale lugemine,» meenutas tüdruk. Samas tõdes ta, et sarnast võimalust igaühel elus ette ei tule.
Lugemiskoerad Lex ja Chuck
Pärnu keskraamatukogus käivad vaheldumisi lugemas kuldsed retriiverid Lex ja Chuck koos koerajuhtidega. Koerajuhid Rita ja Romek Kosenkranius on koertega raamatukogus käinud juba aastast 2015. Tõuke selleks andis soov oma koertega rohkem aega veeta. «Teraapiakoera tiimide eksami sooritasime esimest korda aastal 2015 ja saime rahvusvahelise litsentsi,» selgitas Rita.
Vahel on juhtunud, et esimesel kohtumisel on mõni laps lugemiskoera pisut peljanud. Kuid nähes, kui rahulikud, sõbralikud ja heasoovlikud nad on, kaob hirm kiiresti ning iga korraga soovitakse koeraga aina rohkem aega koos veeta.
Teinekord kiinduvad lapsed loomakesse sedavõrd, et soovivad ka endale koju just sama tõugu koera. Lemmiku võtmisega kaasneb aga kohustus ja vastutus, mida Rita lastele tihti meelde tuletab. Koerajuhid suunavad noorte tähelepanu ka tõsiasjale, et iga kutsu ei pruugi olla sama sõbralik ja rahulik nagu lugemiskoerad. Näiteks ei tasu tänaval minna võõrast koera paitama, sest tema käitumine on etteaimamatu ning võib osutuda ohtlikuks.
«Kuna koerad on juba üsna vanad, tahame teatepulka üle anda,» tunnistas Rita. Kui Pärnus on mõni koeraomanik, kes soovib koos oma koeraga sellist vabatahtlikku tööd teha, võiks ta ühendust võtta Eesti abi- ja teraapiakoerte ühinguga.
HEA TEADA. Kus saab koerale ette lugeda?
Sel sügisel alustasid lugemiskoerte programmid järgmistes Eesti kohtades:
:format(webp)/nginx/o/2021/10/18/14149135t1h4c10.jpg)