Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kooliperesid ühendab keskkonnahoidlik mõtteviis

«Rohelise kooli» programmiga saavad koolid liitud vabatahtlikult. Osalemine toob keskkonnateemad koolis suurema tähelepanu alla. FOTO: Erakogu

Programm «Roheline kool» toob koolipere ellu keskkonnahoidliku mõtteviisi ning aitab seda koolis rakendada. See aitab õppeasutustel oma tegevusi ümber korraldada, nii et nende keskkonnaalane jalajälg oleks võimalikult väike. Eestis suunab selle tegevusi Tartu loodusmaja.

Tihti arvatakse, et kui lööd korra aastas prügi koristamisel kaasa, ongi juba hästi. «Rohelise kooli» programmi Eesti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi meelest võiks tegelikult püüelda selle poole, et prügi ei tekikski.

Programmis «Roheline kool» osalemine toob keskkonnateemad suurema tähelepanu alla. Kokku on 12 põhiteemat: jäätmed, kliimamuutused, kooliõu, meri ja rannik, vesi, prügi, tervis ja heaolu, globaalne kodakondsus, elurikkus ja loodus, transport, energia ja toit. Programmiga liitumine ei ole kohustuslik, vaid liituda saavad koolid, kelle jaoks on keskkonna- ja loodushoid tähtsad.

Eeva Kirsipuu-Vadi FOTO: Erakogu

Õpetajatest ja õpilastest koosnev töörühm kaardistab alguses põhjalikult kooli hetkeseisu. Koos pannakse paika eesmärgid, mille suunas liikuda ja hakatakse teekonda ka jälgima. Lihtne on mõelda asjadele, mida oma silmaga näeme, näiteks prügi sorteerimine, kuid kaardistamise käigus mõeldakse pisut laiemalt. Kas me teame, kust tuleb kooli elekter või mis saab õpilaste toidujääkidest? Just õpilased peaksid olema ideede pakkujad ja eestvedajad. Kõiki ideid ei saagi kohe rakendada, vaid need tulevad samm-sammult. «Kui on tahe teha midagi südamega, siis see võtabki aega ja energiat,» lisas Kirsipuu-Vadi.

Programmis osalemisel on võimalik saada roheline lipp. Selle nimel tuleb kooliperel ära teha üsna suur töö. Näiteks tuleb siduda keskkonnateemad õppetundidega ja läbi peab viima vähemalt ühe ülekoolilise kampaania või ürituse ning vajalik on sõnastada oma keskkonnapõhimõtted. Kindlasti peavad koolipere sõnad ja teod olema kooskõlas. Näiteks kui räägitakse, et aastaks 2050 on ookeanides plasti rohkem kui kalu, aga kooli ühisüritustel on kasutusel ühekordsed joogitopsid, tekib küsimus, miks koolis ei proovita pakendite hulka vähendada. «Oluline on isiklik roheliseks kasvamise teekond,» arvas Kirsipuu-Vadi.

Lipu kasutusõigus antakse kaheks aastaks ja siis tuleb seda uuesti taotleda. Tänase seisuga on roheline lipp 26 Eesti koolil. Rahvusvaheliselt tuntud lipp on hea vahend, millega anda teada oma maailmavaatest. «Rohelise lipu kandjad on suunanäitajad ja inspiratsiooniks teistele,» kinnitas Kirsipuu-Vadi.

KOMMENTAAR. Hakkamist täis koolipered

Vastasid Tallinna Kuristiku gümnaasiumi klassiõpetaja Külli Ratassepp ja saksa keele õpetaja Karmen Kisel.

Meie tegemistes oli tegelikult juba enne liitumist palju rohelise kooli põhimõtteid, aga programmiga liitusime 2017. aasta sügisel. Rohelise lipu saime esimest korda aastal 2018, teine tunnustus oli 2020. aasta kevadel. Sel õppeaastal oleme kolmandat korda rohelippu püüdlemas.

Klassi keskkonnategude algatus näitas, et kõik klassid on suutelised midagi põnevat välja mõtlema ja ideed ka ellu viima. Keskkonnategu peab olema midagi väga praktilist ja reaalset, millest oleks kasu keskkonnale ning kogukonnale, mis aitaks teadvustada üleilmseid probleeme ja sobiks rohekooli ideedega.

Lisaks on meil nüüd 2020. aasta sügisest kooliaed, kus õpilased saavad toidukultuure kasvatada ja hooldada ning on võimalik läbi viia õuesõppe tunde. Põnevad algatused on veel autovaba päev, sooja kampsuni päev, linnaosa kevadised koristustalgud jne.

Siiras heameel on sellest, et lastele lähevad loodushoiu ja säästva eluviisi teemad tõesti korda. Suurem osa kuristiklastest on mõistnud, et iga tegu loeb ja suured muutused algavad väikestest. Tuleb vaid olla julge ja aktiivne!

Kuristiku gümnaasiumi kooliaia prisked porgandid. FOTO: Erakogu

​KOMMENTAAR. Kogemusi jagavad Laekvere kooli 9. klassi õpilased

Kool liitus programmiga aastal 2018 ja esimest korda sai rohelise lipu aastal 2019, teisel korral aastal 2021. Koolipere oli väga rõõmus, et nende tegevus saavutas eesmärgi.

Karoliina: Tihti toimuvad tegevused, kus taaskasutame vanu asju. Kõige meeldivam oli vanast paberist jõuluehete valmistamine ja vanadest T-särkidest sussikottide tegemine. Programm aitab hoida keskkonda ja suunab asju huvitavalt taaskasutama.

Raimond: Koolis on nüüd palju rohkem prügikaste, prügi sorteeritakse. Toidud on tervislikumad ja kooliümbrus puhtam, liigume rohkem värskes õhus.

Kadri-Liis: Meil toimuvad liikumisvahetunnid, pakutakse värskeid puu- ja juurvilju ning korra nädalas ka taimset toitu. Kooli 90. sünnipäevaks istutasime 90 kevadlillesibulat, et muuta ümbrus kaunimaks ja suurendada elurikkust. Programm aitab muuta meie eluviisi tervislikumaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Melissa: Huvitav oli esinemine Malaisias rahvusvahelisel «Rohelise kooli» konverentsil. Programmiga liitudes õpivad noored rohkem tundma loodust ja selle probleeme.

Merilin: Õpilaste tervisele pööratakse rohkem tähelepanu, toit on tervislikum, liigume rohkem. Tundides räägitakse keskkonnaprobleemidest. Programmiga liitudes annab iga kool oma panuse maailma puhtamaks ja tervislikumaks muutmisse.

Andrei: Koolis kogutakse nüüd rohkem vanapaberit, sorteeritakse prügi, viiakse läbi viktoriine ja mänge, kus kinnistatakse meie teadmisi.

Janne: Meie kooli õuel lehvib nüüd roheline lipp, rohkem asju on ise tehtud, meisterdame taaskasutatavatest materjalidest, sorteerime prügi, istutame taimi. Programmiga liitudes olen õppinud rohkem asju oma kätega tegema ning aitama kaasa looduse säilimisele.

Tagasi üles
Back