Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ilurulluisutamine on eriline ja kaunis ala

Vasakult Mirtel Helm, Victoria Dora Tomingas, Kaisa Klammer, Eliise Greteli Lusmägi. FOTO: Remo Tõnismäe

Rulluiskudel noored liiguvad kergelt ja lendlevalt ning jääb mulje, nagu oleks rulluiskudel tantsimine imelihtne. Viimsi ja Tallinna tüdrukud, kelle trennis külas käisime, on alaga tegelenud kolm kuni kaheksa aastat ning sellise tasemeni jõudmine nõuab pidevat tööd ja suurt tahet. Spordiklubi Rullest treener Piret Rink tutvustas ala meile lähemalt.

Ilurulluisutamine on sädelev ja tantsuline ala, mis on tihedalt seotud muusika ja koreograafiaga. Kui nüüd jääb mulje, et ala on mõeldud vaid tüdrukutele, siis nii see kindlasti pole. Tehnilised uisutamiskavad koosnevad hüpetest, piruettidest ja ka keerulistest sammukombinatsioonidest, mis nõuavad tantsijatelt nii head vastupidavust kui ka jõudu. «Lisaks uisutamisoskusele omandatakse trennis ilus rüht,» lisas treener.

Trenni tulles ei pea keegi rulluisutamist oskama, seda hakataksegi koos õppima. Trennidesse oodatakse lapsi alates kuuendast eluaastast, kuid liituda võivad ka veidi vanemad. «Sel aastal liitus meiega mitu 12–14-aastast noort,» tõi Rink näite.

Esimesed paar aastat kulub suuresti uisutamise õppimisele. Noortel võib alguses olla üsna keeruline, mõni vaid astub uiskudel. Kui uisutamine kindlamaks muutub, saab alustada uisutamiskavade õppimisega. «Päris pisikesed treenivad individuaalkavasid või neljakesi koos, mis on lihtsam kui osalemine rühmkavas,» selgitas treener. Nimelt peab rühmkavas uisutades rulluiske väga hästi valdama, et suudaks teistega ühte sammu tantsida ning teineteist jälgida.

Rühmkava ideaalseks soorituseks on tarvis väga head koostööd. FOTO: Remo Tõnismäe

«Oluline on, et kokku harjutades jälgiksid tüdrukud teineteist. Selleks ei tohigi treeningutest puududa, sest on oluline, et kõigil oleks ühtlane tase,» täpsustas Rink. Tüdrukud saavad omavahel hästi läbi ning mõistavad, et ilurulluisutamine on meeskonnaala, kus igaühe panus on tähtis. «Trennides käiaksegi seetõttu, et koos kavasid harjutada ja kindlasti motiveerib noori osavõtt võistlustest,» lisas treener. Tüdrukute koormus on üsna suur, sest trennid toimuvad neli korda nädalas, lisaks veel võistlused. Rink tõdes, et tüdrukud on ka koolis head õpilased, sest tantsimine treenib aju. Kõik sammud kavas tuleb ju kiiresti meelde jätta ning sarnast oskust saab kasutada ka koolitükke tehes.

Uue rühmkava õppimisega alustatakse sügiseti ning võistlused toimuvad talvel, kevadel ja suvel. Võisteldes ja esinedes peab lisaks sammudele meeles hoidma naeratust, käte ja keha sirutamist ning pilk tuleb hoida üleval. Nimelt on võistluse ajal kohtunikud rõdudel, et näha tantsijate mustreid ja joondumist.

Võistlustel võib tantsijatele ootamatuid üllatusi pakkuda ka spordisaalil põrandakate. Näiteks kui trenne tehakse PVC-põrandal, kuid võistlused toimuvad puitpõrandal, tuleb tantsijatel kiiresti kohaneda. «Põranda muutus võib tantsijates tekitada ebakindlust, mis võib mingil määral mõjutada ka sõitmist,» selgitas Rink.

INTERVJUU. Noored rulluisutajad ala vahetada ei plaani

Juunioriga rääkisid Randvere kooli õpilane Victoria Dora Tomingas (11), Viimsi kooli õpilased Mirtel Helm (12) ja Kaisa Klammer (12) ning Tallinna inglise kolledži õpilane Eliise Greteli Lusmägi (13).

Mitu aastat olete trennis käinud?

Victoria: Mina, Mirtel ja Kaisa oleme käinud kuus aastat.

Eliise: Minul läheb kaheksas aasta.

Kuidas trenni enda jaoks leidsite?

Mirtel: Minu ema leidis kuulutuse ja mulle tundus see huvitav. Ta rääkis ka Kaisa emale, kuna Kaisaga oleme sõbrannad juba lasteaiast. Nii mõtlesingi, et lähme ja proovime.

Kaisa: Meile mõlemale kohe väga meeldis ka.

Mis on ala juures ägedat?

Victoria: Uisutamine ja trikid!

Mirtel: Kui teeme koos trenni ja valmistume võistlusteks, siis tekib võistlushimu ja adrenaliin. Me teeme ju kõike koos: valime muusika, harjutame ja võistleme.

Eliise: Mul ei ole ühtegi teist tuttavat, kes selle alaga tegeleb. See on midagi teistsugust ja erilist.

Valgetele neljarattalistele uiskudele tõmmatakse peale uisusukad, et oleks ilusam vaadata. 

Remo Tõnismäe

Kas oskasite juba enne trenni tulekut rulluisutada?

Victoria: Alguses ei osanud, kuid õde õpetas mind.

Kaisa: Esimesed kaks nädalat vanemad hoidsid käest kinni ja aitasid.

Mirtel: Ja meie sõitsime neil üle varvaste. (naeravad)

Eliise: Mul olid kodus uisud, kus üks ratas oli ees ja kaks taga. Nendega oskasin uisutada ka enne trenni.

Kas trennis on ka midagi rasket?

Eliise: Raske on selga sirgena hoida ja käsi sirutada.

Kaisa: Sest see ununeb ära, kui pead mitmele asjale keskenduma.

Victoria: Mõned trikid on ka rasked.

Kas kasutate trennides kaitsmeid?

Eliise: Esimestes trennides õppisime kukkumist, sest siis ei saa haiget, kui tead, kuidas kukkuda. Ja mul olid nii käe-, küünarnuki- kui ka põlvekaitsmed.

Mirtel: Trennides kasutame põlvekaitsmeid, kuid võistlustel mitte.

On teil sel alal ka eeskujusid?

Mirtel: Eestis selle alaga väga ei tegeleta, kuid Itaalia on suureks eeskujuks. Eva-Lotta Kiibust olen palju jälginud, kuna mõned uisutamise elemendid on meil samad või sarnased. Lihtsalt tema on jääl, meie maa peal.

Eliise: Kui meie treener ette näitab, siis tema sirutused on ilusad ja eeskujuks.

Kaisa: Olen YouTube’ist vaadanud trikke, mida soovin ka ise järele proovida.

Kas trennides on poisse ka olnud?

Kaisa: Itaalias tantsivad näiteks poiss ja tüdruk koos ja seda on ilus vaadata.

Eliise: Ma arvan, et kui poisid sõitmist kohe selgeks ei saa, siis nad loobuvad ega viitsi rohkem tegeleda. Kuid kui trennis oleks ka poisse, saaks rohkem tõsteid teha, mis annaks kavale palju juurde. 

Tagasi üles
Back